Wickie Meier: Disain on toode, teenus ja mõtlemine!

Põhjamaade disainikuu Nordic Looki raames toimus 24. mail seminar disaini rollist poliitika kujundamisel. Oma kogemust disaini valdkonnas andis edasi Wickie Meier, disaini ja innovatsiooni konsultant Taanist. Arutelu juhtis Ilona Gurjanova Eesti Disainerite Liidust.

Disainipoliitika Taanis
Disaini ja innovatsiooni konsultant Wickie Meieri sõnul ei hakka ükski poliitik ilma valdkonna enda initsiatiivita tegutsema. „Taanis hakati disainipoliitikaga tegelema siis, kui disain muutus nõnda oluliseks, et ei piisanud, kui sellega tegelesid ainult disainerid. Taani elustandardit oli vaja tõsta!“ rääkis Meier. Esimesed sammud disainpoliitika suunas tehti juba 1969. aastal. Taani disain oli vaja viia uuele tasandile: „Disain ei ole mitte vana tool vaid tooted, süsteemne mõtlemine, teenused, strateegia.“

Taani Disainikeskuse missiooniks on tugevdada ettevõtete disainikasutamist ning luua side disainihariduse ja ettevõtete vahel. Organisatsioon rõhutab disaini turundamise tähtsust maailma mastaabis: selle nimel tegutsevad  INDEX, Danish Crafts, Danish Architecture Centre. Taanis toimivad nn. Disainiülikoolid – kus nihe toimib suunal rakenduskoolidest ülikoolideks, toote disainist teenuste ja protsesside disainini.

Wickie sõnul on disaini olemus muutumas pigem strateegiliseks töövahendiks. Valdkonnapõhiselt on oluline harida nii tellijaid kui ka disainereid. 2006. aastal Taanis läbi viidud uuringust selgub, et  71% juhtudel edendab disain innovatsiooni, 79% juhtudel aitab disain kaasa ettevõtete kasvule ning 71% juhtudest teeb disain tooted kasutajasõbralikumaks.

„Disainil on oluline roll ettevõtete tugevdamisel,“ lisas Meier. Taani ettevõtted ei püsinud enam hinnakonkurentsis ning otsiti uusi valdkondi tegutsemiseks. „Disaini abil ei tehta ainult tooteid, vaid luuakse ka toote ümber teenuseid, mis teevad selle toote eriti ihaldusväärseks.“ selgitas Wickie. Samas on probleemiks disainettevõtete väiksus. „Enamuses Taani disainiettevõtetest töötab 1 inimene,“ räägib Meier selgitades, miks ühemehe-ettevõtetel on väga raske rahvusvaheliselt valdkonda mõjutada.

Disaini perspektiivid maailmas
Meier  rõhutab, et ka avaliku sektori probleeme on võimalik disaini abil edukalt lahendada. Disaini kasutatakse tänapäeval uutes valdkondades, näiteks tervishoiuteenustes (elanikkonna vananemine), uutes teenustes ja toodetes.

„5 miljoni elanikuga Taani on liiga väike turg. Maailm ei tule Taani, Taani peab minema maailma,“ rõhutab Meier rahvusvahelistumist. „Disain, käsitöö ja arhitektuur on eraldi valdkonnad ühest tervikust, oluline on siinkohal jõud ühendada,“ selgitab Meier, kelle arvates tuleb disaini õpetada interdistsiplinaarselt ja juba väga varajases eas.

Disaini mõiste on tänapäeval muutunud oluliselt laiemaks, kui varasemalt käsitleti. „Disain on toode, disain on teenus ning disain on ka strateegia ja mõtlemine,“ rõhutab Meier. Selleks, et väikese-ja keskmise suurusega ettevõtted seda mõistaksid, on vaja väga palju kommunikatsiooni. Tema sõnul võtab samuti aega see, et disainerid ise olukorrast aru saaksid, rääkimata laiemast ühiskonnast.

Tulevikusuunad
Meieri sõnul on tulevikuperspektiivis mitmes valdkonnas oluline mitmetele aspektidele rõhku panna. Hariduses  on vajalik teostada disaini valdkonnas olulisi ning tugevaid uuringud. Samuti on elulise tähtsusega erinevaid disainivaldkondasid koolitada, et tõsta konkurentsivõimekust. Talentidele on võimalik välja panna asjakohaseid stipendiumeid. Keskenduda võiks ka interdistsiplinaarsele õppele ning jätkuõppele, mis on suunatud disaineritele. Märksõna „uus disainmõtlemine“ on võti, mis märgib uusi arenguid disaini kasutamisel majanduse edendamiseks.

Sama oluline aspekt arengus on rahvusvahelistumine ning riikideülene koostöö. Rõhku tuleks panna välisinvestorite meelitamisele Taani disaini valdkondadesse. Maailma disainielus aktiivseks osalemiseks  on plaanis asutada uusi Taani disainikeskusi Aasiasse, Brasiiliasse ja Indiasse.

Meieri sõnutsi on valdkonnas mitmeid väljakutseid, millele rõhku panna. Ühe olulise punktina toob ta välja teenusedisaini kasutamise avalikus sektoris, millele on seni liiga vähe rõhku pandud. Hea idee on kasutada konkursse ühiskondlike probleemide lahendamiseks, mis kaasaks mitmeid osapooli ning mis tavaliselt osutuvad edukateks nii tulemuse kui  ka kommunikatsiooni võtmes. Tänapäevane ühiskonna tase võimaldab ka edukalt kombineerida uusi tehnoloogiaid ja disaini. Meieri arvates võiks disaini ning disainmõtlemist juurutada juba põhihariduskoolides.

Eriti oluliseks peab Meier loomemajanduse kui eraldi majandusharu analüüsimist ning edendamist, kuna sellel on ülisuur potentsiaal innovatsiooni mõistes. Luua ning arendada tuleb ka paremat võrgustikku loomemajanduse kasvuks.

„On suur vahe kas oled disainijuht ettevõttes või manageerid iseennast. Kõike tipptasemel korraga õppida ei jõua. Kõigepealt pead olema väga hea disainer, seejärel saad olla väga hea juht,“ lõpetab Meier. Taanis on disainikõrgkoolides juhi- ja ettevõtlusõpe magistri tasemel.