Võru82 esines edukalt Pariisi Disainikonverentsil
10.-11. jaanuaril toimus Pariisis APCI poolt organiseeritud järjekorranumbrilt kaheksas Disainikonverents, kuhu aastakonverentsile kogunes enam kui 100 delegaati üle Euroopa. Seekord sai kutse esinema ka Eesti tuntud retrojalanõude disainer Võru82 koos tootja AS Abrisega. Loov Eesti uuris, mida konverentsil räägiti ja millised emotsioonid kohal viibinud Eesti Disainerite Liidu esinaiselt Iloja Gurjanovalt Võru82 disaineri Maarja Mõtus konverentsilt koju tõid.
Jean Schneideri (APCI (Agence pour la Promotion de la Création Industrielle) Euroopa projektijuht ning sõltumatu konsultant ja disainer) sõnul võeti ülihästi vastu Christine Simoni avakõne Euroopa Komisjoni ja disainiprofessionaalide ühistegevustest viimase kolme aasta jooksul ning disaini kohast innovatsioonistrateegias Euroopa tasandil. „Muljetavaldav on näha väikese kogukonna ühist pingutust, mille tulemusena disain kõigest paari aastaga globaalsesse innovatsioonistrateegiasse pürgis, kuigi Euroopas on väid käputäis riiklikke või regionaalseil disainpoliitikaid,“ lisas Schneider.
Selleaastase konverentsi peamised teemad hõlmasid Scheideri sõnul disainerite professionaalset karjääri ning ’’Maailma Disainipealinna’’ programmi, mis välja arendatud Rahvusvahelise Tööstusdisaini Ühingute Nõukogu (International Council of Societies of Industrial Design, ICSID) poolt. Esimese päeva ettekanded tutvustasid viise, kuidas disainerid saavad oma karjääre arendada lisaks stuudiopraktikumidele. Teine konverentsipäev oli organiseeritud koostöös ICSID ja Maailma Disainipealinna 2012 Helsinkiga. Ettekannete ja diskussioonide põhifookuses olid samalaadsete programmide väärtuse loomine erinevatele sidusgruppidele, kes elluviimisprotsessiga seotud.
Eesti Disainerite Liidu esinaise Ilona Gujanova sõnul on iga-aastased disainikonverentsid Pariisis tuntud oma professionaalse sisu poolest ja võtavad igal aastal fookusesse uue põletava probleemi. “Disainiteadlik publik, kes koosnes peamiselt disaineritest ja Euroopa disainipromootoritest ja ametnikest oli Maarjale kõvaks proovikiviks,” rääkis Gurjanova.
Konverentsi korraldaja Jean Schneider viibis 2010 septembris Tallinnas Disainiööl ning oli Bruno auhinna zürii esimees. “Juba siis oli Scheider vaimustatud Maarja projektist,” mainis Gurjanova. “Maarja esinemine jättis väga professionaalse mulje; tema ettekandes oli kõne alla võetud mitte ainult disainiga seotud küsimused vaid ka majanduslikud ja ettevõtlusega seotud probleemid, mida ta kerge huumoriga ühtseks tervikuks liitis. Kolleeg Prantsusmaalt kommenteeris, et Maarja on oma vanuse kohta väga küps. Peale esinemist sai Maarja palju tunnustussõnu kuulda just ettevõtlikkuse eest.”
Maarja, kuidas Sul konverentsil läks?
Mul läks väga hästi. Võru `82 lugu jagasin disainer-ettevõtjatest rääkivas paneelis. AS Abrise müügijuht Väino Ilves kõneles botaste tagasituleku loost tootmisettevõtte seisukohast vaadates.
Sõnavõtt võeti hästi vastu. Ettekande järel tuldi tänama ja edaspidiseks innustust jagama. Taskud olid pärast visiitkaartidest pungil.
Millised olid konverentsi põhiteemad?
Räägiti Euroopa disainipoliitikast, disaineri muutlikust karjääriteest ning täiendoskustest, sealhulgas siis disainer-ettevõtjatest. Teise päeva teema oli Helsinki – Disainipealinn 2012. 
Üks suurtest uudisetoojatest oli Christine Simon Euroopa Komisjonist. Nimelt luuakse The European Design Innovation Initiative (EDII) ning seda hakkab juhtima European Design Leadership Board. Selle 15 liiget eri riikidest on veel välja kuulutamata, aga eestvedamise eesmärgiks on tugevdada disaini, innovatsiooni ja konkurentsivõime sidemeid. Disaini nähakse selles kui innovatsiooni eestvedavat valdkonda ja turuletoojat. Soovitakse tugevdada turu- ning kasutajakeskset lähenemist ning tasakaalustada tehnoloogiakeskset mõtlemist. Meie põhjanaabrid saavad õnnelikud olla – nimelt hakkab keskus paiknema Helsingis ning koostööd tegema Aalto Ülikooliga.
Kuidas hindad Eesti disaini hetkeolukorda?
Vahe ülejäänud Euroopaga on ikka suur. Soomlased on edukalt disainredeli kõrgeimal, neljandal astmel, kus disainil on ettevõtte innovatsioonis ja strateegias keskne kujundav roll. Eestis tegutsetakse ikka veel 1. ja 2. astme vahel, kus disain on teadvustamata osa arengutegevusest või kasutatakse seda vaid dekoratiivse teenusena.
Millised on uued suunad disainimaastikul?
Palju räägiti teenuse disainist avaliku sektori vallas. Näiteks kuidas rakendada disaini suurte ühiskondlike probleemide lahendamisel. Teenuse disain avaliku sektori teenistuses on kuum teema, ühtlasi ka Helsingi Disainipealinn 2012 juhtmõte.
Loe lisaks ka IN.ee blogist
