Vesikaar ja taevaluud selgitasid õpilastele kliimamuutusi
Miks on mõned tuuled nii olulised, et neile on lausa oma nimed antud? Kuidas on nii, et Gröönimaa on paksu jääkihi all, aga meie saame metsas käia ja päikest võtta? Sellest, kuidas kliima muutused on mõjutanud meie igapäevaelu, rääkis Tallinna Reaalkooli õpilastele Teaduste Akadeemia president, akadeemik Tarmo Soomere. Uusi teadmisi kinnistasid noored kunstnik Madis Katsi käe all. Lennusadamas, Suurel Tõllul, oli käimas rahvusvaheline kunsti ja teadust ühendav projekt Art/mosphere.
Kas teadsite, et kõrgeim Soome lahes mõõdetud laine on olnud 9 meetri kõrgune? See vastab kolme korruselisele majale… „Teadlased on kogu aeg arvanud, et suured tormid tulevad meile lääne poolt, aga viimane suur torm tuli hoopis idast. Mis on siis nüüd muutunud? Aastakümneid tagasi olid tsüklonid paigal, nüüd on hakanud mingil põhjusel liikuma ja see toob endaga kaasa ka tuulte suuna muutumise. See ongi kliimamuutus Läänemerel. Oleme märganud, et mõnikord on suvi külm ja kuiv, teinekord jälle vesine ja soojem. Meie kandi elu sõltub sellest, mis teed pidi tsüklonid meie regioonis liiguvad. Tormid pole meil nüüd tugevamad kui vanemate noorusajal, kuid tsüklonid paiknevad teisiti ja meile tuleb teistsugune õhumass – edela poolt tuleb soe ja niiske õhumass „ vesikaar“, loode poolt kuiv ja külm „taevaluud“, see puhub taeva puhtaks. Tuulte suuna muutusest tingituna tulevad ka lained teiselt poolt ja rannad käituvad teisiti,“ selgitas akadeemik Soomere.
Akadeemik selgitas talle omasel muhedal ja noortele arusaadaval moel veel teisigi meie kliima mõjureid ja selle tagajärgi meie igapäevaelule.
Üheskoos käidi mererannas kiirlaeva tekitatud laineid jälgimas ning õpitu illustreerimiseks materjale otsimas. Kunstnik Madis Katsi käe all valmisidki rannast leitud tegelastega peaosas piltjutustused. Nii seiklesid lainetes paekivipoiss Helmut, tigu Cochleä, mahlapakk Roger, katkisest õllepudelist Klaasipere ning kivid Ardo ja Helga. Kõigil neil oli sõnum, mis inspireeritud eelnevalt kuuldust.
Kunsti ja teaduse ühendamine tundus õpilastele hästi sobivat. „Oleks kõik tunnid, nagu see oli. Väga lahe“, „Meeldis, et saime luua oma loo ja sellest ka rääkida“, „Meeldis, et sai palju uusi teadmisi,“ „Sain oma loovust katsetada“ – lugesime pärast tagasisidest.
Tundub, et teaduse ja kunsti koosmõju tasub katsetada küll. Aitäh kõigile osalejatele!
Loov Eesti on partner rahvusvahelises projektis Art/Mosphere, mis seob kokku kultuuri ja kliimamuutuste teadvustamise mereteemade näitel. Projekti eesmärk on tutvustada kooliõpilastele kunstivahendeid kasutades teadlaste uuringuid kliima muutustest ja selles osalevad Balti mere äärsed riigid Eesti, Läti, Leedu, Rootsi, Poola ja Kaliningradi regioon. Eestis on projekt seotud Merekultuuri aastaga, mil pöörame tavapärasest rohkem tähelepanu merele ja merega seotud kultuurile. Projekti partnerid olid Eesti Teaduste Akadeemia ja Lennusadam ning sellest said osa Tallinna Reaalkooli 8. ja 9 klasside õpilased. Projekti toetas Swedish institute.
