Värske koalitsioonileppe üheks eesmärgiks on muuta Eesti tunnustatud loomemajanduse- ja disainimaaks
Koalitsioonipartnerite sõnul on Eesti majanduskasvu võtmeks edenemine ülemaailmses väärtusahelas ning Eestis tehtu ja loodu muutmine väärtuslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Kõiki riigi ja kohalike omavalitsuste poolt ettevõetavaid samme, mis mõjutavad majanduskeskkonda, tuleb hinnata nende mõju alusel Eesti rahvusvahelisele konkurentsivõimele.
Kõige olulisemaks loomemajanduse seisukohast võib pidada selle käsitlemist osana Eesti uuest majandusest. Plaanitakse aidata kaasa kunstiinimeste ja ettevõtjate kokkuviimisele, majandus- ja kunstidistsipliine ühendavate õppekavade tekkele, loomelinnakute toetamisele ja kultuurimänedžeride koolitamisele. Samuti toetakse loomemajandust soosiva keskkonna väljaarendamist, muuhulgas investeeringuid loomelinnakutesse. Koalitsioon kaalub ka kultuuriministeeriumi loomemajanduse programmi suurendamist ning oluliseks peetakse ettevõtlusõppe võimaluste laiendamist kultuurieriala üliõpilastele.
Eestist plaanitakse edendada teadmuspõhist loomemajandust toetavat taristut. Esiti plaanitakse jätkata investeeringuid riigi ja juhtivate kõrgkoolide osalusel loodud teadusparkide arendamisse arendades innovaatilist ettevõtlust. Toetame ka kunstide rolli suurenemist ettevõtluse mitmekesistamisel, sealhulgas disaini suuremat rakendamist tootearenduses. EASi toetusmeetmeid muudetakse loomemajanduse eripäradele vastavaks ning luuakse tingimused rahvusvaheliselt tunnustatud tippspetsialistide palkamiseks strateegilistele erialadele Eesti ülikoolides. EASis kavandatakse arendada projekt, mille raames tehakse äritegevuseks tarvilik seadusandlus inglise keeles kättesaadavaks.
Mitmed sammud on kavas astuda ettevõtlikkuse edendamiseks, sealhulgas keskendutakse turutõkete kõrvaldamisele ja ausa konkurentsi tagamisele. Plaanitakse panna rõhku ka bürokraatia ja aruandluse vähendamine, sealhulgas võimaldatakse alla 100 000 euro suuruse aastakäibega väikeettevõtetele mugavat raamatupidamist äriregistri keskkonnas. Laiendatakse ka ettevõtjaportaali, lisades sinna mugava võimaluse käibemaksukohusluse ja kaubamärgi registreerimiseks. Äriühingute ümberkujundamise ja lõpetamisega seotud reegleid lihtsustatakse, viiakse läbi audit Euroopa direktiividest tuleneva halduskoormuse minimeerimiseks Eesti seadusandluses.
Suuremat rõhku pannakse ettevõtluse õppe väärtustamisele ning ettevõtja kui uue rikkuse looja kujundi loomisele ühiskonnas. Üliõpilastele suunatakse programm «Hakka ettevõtjaks!», ka põhihariduse õppekavasse integreeritakse ettevõtlusõpe.
Senisest suurem osakaal on ekspordi ergutamisel. Suurendatakse ettevõtlustoetuste kasutegurit ning laenude ja garantiide osa ekspordi toetamisel. Arengufondi, EASi, Kredexi ja PRIA kaudu makstavate toetuste maht ja teravik suunatakse ennekõike alustavate ja eksportivate ettevõtete toetuseks. Innovaatiliste ja ambitsioonikate ettevõtete sünniks käivitatakse programm Start-up Eesti. Riigieelarve vahendite piiratuse juures eelistatakse järk-järgult liikuda toetustelt laenude ja tagatiste kasutamisele ning keskenduda koostööd ja tootearendust ergutavatele meetmetele.
Oluline osa on ka investeeringute ligimeelitamisel ja Eesti ettevõtluskeskkonna jõulisemal tutvustamisel välisturgudel. Eesmärgiks on muuta Eesti rahvusvaheliste äride peakorteriks, regionaalseks meditsiini-, küberkaitse- ja messikeskuseks, tunnustatud loomemajanduse ja disainimaaks. Sealhulgas aktiviseeritakse välisteenistuse toetust Eesti ettevõtetele välisturgudele sisenemisel ja tegutsemisel ning algatakse eraldi programmi Aasia kapitali ja turistide meelitamiseks Eestisse.
Eraldi keskendustakse kultuuriekspordi edendamisele ja Eesti tutvustamisele maailmas kultuuri varal. Kultuuriekspordi edendamiseks luuakse EASi ekspordi arendamise toetuste kõrvale kultuuriekspordi toetusmeede, et valdkonnaspetsiifikat arvesse võttes toetada loomemajanduses tegutsejate võimalusi välisturgudel läbilöömiseks. Toetatakse valdkondlike arenduskeskuste tegevust, sh muusika, disaini, arhitektuuri ja filmi valdkonnas, eesmärgiga soodustada neis valdkondades ettevõtlust, kasvatada ekspordipotentsiaali, luua toimivad klastreid ja soodustada koostööd loomeettevõtete ja teiste majandusharude vahel. Kultuuriekspordi edendamisel plaanitakse kasutada aktiivselt Eesti diplomaatilist võimekust ning teeme koostööd teiste EL riikide välisteenistustega. Pikemaajaliseks eesmärgiks on muuta Eesti tunnustatud loomemajanduse- ja disainimaaks.
Koalitsiooni sõnul on kultuuri missioon rahvusvahelise massikultuuri tasakaalustamine hea ja eestimaisega. Riigitoetusi plaanitakse suunata ennekõike professionaalseks loometegevuseks, kusjuures Kultuurkapitali aluspõhimõtteid ei muudeta. Analüüsitakse võimalust toetada jätkuvaid kultuuriprojekte pikemaajalise toetuskava alusel ning kaalutakse võimalust muuta loovisikute seadust selleks, et lahendada vabakutselistele tunnustatud loovisikutele ravikindlustusega seotud probleem. Koalitsioon lubab, et EL järgmise finantsperspektiivi rahastamiskavades ja piiriülese koostöö programmides oleks kultuurivaldkonnal ja loomemajandusel senisest suurem osakaal.
Jätkatakse ka kultuuripreemiate, sealhulgas elutöö preemiate maksmist vähemalt senises mahus ning plaanitakse parandada kultuuri kättesaadavust filmi-, professionaalse kunstining veebipõhiste kultuuriajakirjade näol. Eesti Filmi Sihtasutuse juurde plaanitakse luua eraldi programmi laste ja noorte mängufilmide tegemiseks, samuti toetatakse Eesti animafilmi. Lubatakse ka tagada, et kõik riigi poolt algatatud suurprojektide arhitektuurikonkursid viiakse läbi koostöös valdkondlike loomeliitudega.
Koalitsioonileppes tuuakse välja kultuurihariduse tihedama sidumise üldharidusega. Jätkatakse kultuuripärandi digitaliseerimist Eesti mäluasutustes ja täiustatakse muuseumide infosüsteemi (MuIS), et lähitulevikus oleksid kõik riigimuuseumide kogud veebipõhised, samuti seotakse olemasolevad infosüsteemid Euroopa digitaalraamatukoguga Europeana,
Oluliseks peetakse ka autoriõiguste ja intellektuaalse omandi kaitsmist. Lubatakse tagada intellektuaalse omandi igakülgse kaitse, viies seadusandluse vastavusse digiajastu nõuetega. Plaanitakse Autoriõiguse seadus kaasajastada ning puudulikult kaitstud valdkonnad reguleerida. Prioriteediks on tõhus võitlus piraatlusega ja õiguskaitseorganite koolitamine, et nad oskaksid uues digitaalses maailmas võidelda intellektuaalse omandiõiguse rikkumiste ja kuritarvitustega.
