Valem edukateks tegemisteks (Hiiu)maal
Inimene on juba oma olemuselt loominguline ja ümbritsevaga kohanev. Vaja on ainult nuputada ja otsida viise uutes oludes ja olukordades toime tulemiseks. On ju rajatud kõrbesse terveid linnasid, merele saari ja kosmosesse jaamu. Kuidas aga saavad hakkama lääne-eestlased, meie hiidlased oma saarel? Kui loomingulised on nemad? Käisime Loov Eesti ja piirkondlike partneritega seda uudistamas.
„Oleme püüdnud ühendada endas looduse, kultuuri, arhitektuuri, ajaloo, innovatsiooni ja teavituskoolituse, et propageerida jätkusuutliku eluviisi Hiiumaal ja ka kaugemal,“ rääkis oma püüdlustest looduskaitse alal asuva Soonlepa karjamõisa peremees Tõnis.
„Jõudsin selle kohani kuskil 20 aastat tagasi. See on päris huvitav – otsisin kohta, mis oleks teistest eraldatud, hooneteta ja privaatne. Kui aga saad lõpuks ihaldatud privaatsuse, tassid sadu inimesi hoovipeale. Lisaks on hooneid nagu kirjuid koeri ja nagu hiljem selgus, tuli üks juurdegi ehitada,“ vastas peremees küsimusele, kuidas sellise eraldatud kohani jõudis. Hiidlaste jaoks veel avastamata karjamõisas võib sumedatel suveõhtutel sattuda peale gurmeeõhtusöökidele, kontserditele, teatrietendustele ja paljule muulegi. „Ürituste korraldamisel lähtume sellest, mis meile endile meeldib, pannes rõhku jätkusuutlikule eluviisile ja taaskasutusele,“ ütles Tõnis.
Maalt linna või linnast maale?
Vaadates näiteks ringi Tallinna ja Tartu ümbruses, võib tunduda, et tõmbekeskuste kujunemine ja linnastumine on paratamatu ning maal elavad inimesed peavad peagi oma elu ümber korraldama, saartest rääkimata. Selline tunne ei pea muidugi paika, seda tõestasid meile ilmekalt Hiiumaa andekad ettevõtjad ja nende ettevõtted. Loomingulist lähenemist nägime pea igal sammul – olgu selleks juba 10 aastat tagasi ehitatud nullenergiaga „keramaja“, Hiiumaa muuseum, Hiiumaa Loovinimeste Ühenduse HiKu „Nelja Nurga“ galerii, jääkala festival, Saaremaa-Hiiumaa köievedu või tsaariaegne piirivalve kordonihoone, kus pesitseb kunstiresidentuur KORDON.
Kordon ehitati ehitati 1830. aastal, samal ajal kui Kärdla sadamgi. Selle residentuuri eestvedajad on sisearhitektid Urmo ja Tüüne-Kristin Vaikla. Moodsas, kuid algupärases vormis säilinud kordonihoones tegeletakse aastaringselt kunstiprojektide ja sündmuste kureerimise ning korraldamisega Hiiumaal. Nad pakuvad elu- ja loometingimusi kunstnikele, filmitegijatele, arhitektidele ja paljudele teistele, et avastada ja aktiveerida kohti ning mõtteid.
Kalevi kommid ja Hiiumaa
Mõisakoolid vs koolimõisad
Kui kunagi olid mõisakoolid, siis nüüd öeldakse vähemalt Hiiumaal, et on koolimõisad. Külastasime Soonlepa Karjamõisa peamõisa Hiiu-Suuremõisat, mis on üks suurejoonelisemaid barokkstiilis mõisaansambleid Eestimaal. Seal tegutsevad Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa lasteaed-põhikool, kunagi sai alguse ka aastatel 1829–1940 tegutsenud Hiiu-Kärdla kalevivabrik, mis oli Eesti vanemaid tekstiilitööstuse suurettevõtteid. Kindlasti tekitab see küsimuse, et miks siis öeldakse ikkagi koolimõis? Aga seda sellepärast, et kui kunagi pidasid mõisad koole üleval, siis nüüd on kõik sootuks vastupidi. Ilma riigi toetuseta koolile oleks keeruline mõisa renoveerida ja suveperiooditi ka külastajatele avatuna hoida.
..õige valem puudub
Aga milline on see valem edukaks äriks (Hiiu)maal? Loomulikult sellist valemit tegelikult ei ole ega saagi olema. Muutujaid on lihtsalt liiga palju – küll aga saab ühendada endas mitmeid meeldivaid ja erinevaid tegevusi, mis üksteist toetavad ning lisandväärtust loovad. Üks asi viib teiseni ja üks tegevus võib avaldada rohkem mõju, kui esmapilgul tunduda võib. Neljapäevane õppereis Hiiumaal häälestas meid hästi ette loomemajanduse eksperdi Ragnar Siili ja Lennusadama tegevjuhi Ott Sarapuu loomemajanduse valdkonna loenguteks, kus tuli lahendada praktilisi ülesandeid.
Külastasime Hiiumaad 18. ja 19. oktoobril loomemajanduse akadeemia raames. Koos piirkondlike partneritega tegime tutvust sealse loomemajanduse valdkonnaga. Akadeemia esimesel päeval võtsid meid lahkelt vastu ja tutvustasid oma tegemisi ning plaane sellised ettevõtted ja inimesed nagu Soonlepa karjamõis, Hiiu-Suuremõis, Hiiumaa muuseum, kunstiresidentuur KORDON ning Kassari puhkekeskus.
Loomemajanduse akadeemia on osa Loov Eesti+Maa II projektist, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest.
