Vaata, millised 10 ideed pääsesid Eesti arenguidee konkursi finaali

Eesti Arengufondi arengu­ideede konkursi žürii valis välja kümme ideed, mis arendaks Eesti majandust ja parandaks inimeste elukvaliteeti.

12. juuni lõppüritusele pääsejad valisid välja Maive Rute (direktor Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadis), Ville Jehe (ettevõtja, Eesti Arengufondi nõukogu esimees), Tõnis Arro (fondi juhatuse esimees), Pirko Konsa (fondi tegevjuht) ja Sten Tamkivi (ideekonkursi inspireerija ja ettevõtja).

Parim idee selgub 12. juunil, kui finalistid saavad oma mõtet nii žürii kui ka oponentide ja retsensentide ees kaitsta.

Arro sõnul eristusid ideed, mille esitaja teadis, mida ja kuidas selle ellurakendamiseks tegema peaks ning millesse ta on valmis ise panustama.

Arenguideede konkursi ajendiks on ettevõtja ja investori Sten Tamkivi avaessee möödunud sügisel ilmunud Arengufondi mõtteraamatus. Essees kirjutab Tamkivi, et me ei oska seada innustavaid sihte.

Ideekonkursile esitati 143 ettepanekut, neist 91 pääses hindamisele. Viis populaarsemat teemavaldkonda olid haridus (20 ideed), ühiskond (18), majandus (17), tehnoloogia (11) ja tervis (8). Kõiki ettepanekuid saab näha aadressil arenguidee.ee.

Žürii valib välja kuni kolm stipendiaati, kes saavad aastase stipendiumi suurusega 2000 eurot kuus. Võitjad on oodatud töötama Arengufondi büroos Tallinnas, et sealsete inimeste ja võimaluste toel oma arengu­idee ellu viia.

Kümme finalisti

1. 10 miljonit «e-eestlast» aastaks 2025! (idee esitajad: Taavi Kotka, Siim Sikkut ja Ruth Annus)

2014. a lõpust hakatakse välismaalastele väljastama Eesti turvalist e-identiteeti ning tekib ainulaadne võimalus luua maailmas uudne kogum distantsilt kasutatavatest teenustest. Sobiva taristu ja teenuste paleti väljaarendamine vajab avaliku ja erasektori ühistegevuse koordineerimist ja käivitamist. Eesmärgiks on teha Eesti suureks: et vähemalt 10 mln inimest kogu maailmast tahaks end siduda e-identiteedi kaudu Eestiga.

2. Areneva ettevõtte toetamine läbi maksude (idee esitaja: Annar Alas)

Enamik ettevõtlustoetusi on suunatud tegevuse käimalükkamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Sellega kaasnev bürokraatia on aga suur ja toetused pole kättesaadavad juba tegutsevatele ettevõtetele, kes sooviksid tegevust laiendada. Lihtsam oleks toetust anda läbi maksusoodustuste.Näiteks laienemisperioodiks saaks taotleda maksusoodustust või maksude tasumise edasi lükkamist.

3. Eesti kui häckerspace ning nutikad töökojad (idee esitajad: koos kandideerivad kaks eri autorite ideed Heigo Mölder, Tanel Kerstna, Marek Muiste)

Idee on luua tõeline “hackerspace” kus igaüks saab vabatahtlikult lüüa kaasa mõne “Start-up” idee sarnase toote disainimisel, elektroonika väljaarendamisel, võtmeideede genereerimisel jne. Iga kommuuni liikmel on võimalus mõnda tootearendusse panustades saada osalusprotsent “Start-up” idee jaoks loodavas ettevõttes.Laiemas plaanis kasvatada riistvarainseneride hulka Eestis.Sellistest inimestest on väga suur puudus. Algus on juba loodud www.skeemipesa.ee näol. Võrgustiknutikatesttöökodadest, mis paikneksid kõigis suuremates linnades ja oleksid avatud kõigile soovijatele. Töökojas peaks olema vähemalt laserlõikur, 3D frees ja 3D printer ning eraldi ruum, kus saab detailed omavahel kokku liita. Kõik seadmed peaksid toetama standardseid CAD/CAM formaate, mida igaüks saab vabavarana oma isiklikus arvutis kasutada.

4. Eesti ärisaadikute võrgustik (idee esitaja: Indrek Pällo)

Idee eesmärk on luua ärivõrgustik Eestist pärit ja/või Eestiga tihedalt seotud ettevõtjatest, kes on nõus vabatahtlikkuse alusel panustama nii Eesti ettevõtluse ja ekspordi arengusse kui ka aidata kaasta investeeringuid kaasata. Ettevõtjatel on võimalus panustada Eesti majanduse arengusse erinevatest maailma paikadest. Eesmärgiks on ärisaadikute võrgustikuga katta ära võimalikult palju riike, et aidata Eesti ettevõtted oma toodete ja teenustega neile turgudele siseneda.

5. Ühiskondliku mõju võlakirjad (idee esitaja: Maris Ojamuru)

Ühiskondliku mõju võlakirjad (Social Impact Bonds ehk SIB) on mudel, mille eesmärk on tõsta ühiskondlike probleemide lahendamise tulemuslikkust.SIBi tuum on riigi-investori-teenuse pakkuja vaheline leping, mille eesmärgiks on leida konkreetsele probleemile efektiivseim lahendus. Eesmärkide saavutamisel tasub riik investorile tehtud investeeringu koos intressiga. Mudeli abil saab riik senisest tõhusamad ennetus- ja teenusmudelid, kaasates erasektori kapitali.

6. Personaalne tervisekonto (idee esitaja: Eero Merilind) ja tervise ID (idee autor: Ene-Maris Tali)

Personaalne tervisekonto, mis on hallatav ja jälgitav veebipõhiselt ja mobiiltelefoniga ning sisaldab inimese enda kohta olulist terviseinfot ning tervisekontrolli soovitusi. Alates sünnist kuni kõrge vanuseini on programmis kirjeldatud meditsiinilised tegevused ( tervisekontrollid, analüüsid ning tegevused), et inimese tervis oleks hästi jälgitud (haiguste ennetamine) ja haiguste korral oleks kohene ülevaade, teostatud operatsioonidest ning kasutatavatest ravimitest. Tervise ID tähendab kaitstud, inimesele kuuluvat andmekandjat, millele on koondatud tema elu jooksul tehtud meditsiinilised toimingud – haigused, ravi, operatsioonid, veregrupp, uuringud, pildid – ning seda toetavat süsteemi. Esimene info salvestatakse TIDile inimese sündides, viimane peale siit ilmast lahkumist.

7. Eesti tööstuse tootearenduse kiirendustõuge (idee esitaja: Heinart Puhkim)

Töötlev tööstus on Eesti majanduse üks alustaladest.Selles sektoris on hõivatud üle 116 000 inimese. Töötleva tööstuse kõige olulisem, üle 150 aasta vanuste traditsioonidega suund on masina ja aparaadiehitus ning metallkonstruktsioonide valmistamine. Selles tööstusharus hõivatute arv on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu tuhande inimese võrra moodustades tähtsa, 14 000 töötajaga tootmissektori.

8. E-kolledž (idee esitajad: Kunnar Kukk, Ljubov Feklistova)

E-kolledži ideeks on luua täielikult e-õppebaasil kõrgkooli tasemel eesti ja vene õppekeelega koolitusmooduleid, mis võimaldaks täielikult distantsõpet ning pakuks võimalust nii esmaseks, kui ka ümberõppeks IT valdkonda sisenemiseks soovivatele inimestele. Projekt eeldab e-laboriloomet, õpinguprogrammi, õpikeskkonda veebis ning aineid õpetavaid õppejõude. Programmi pikaajaline mõju väljendub uute kvalifitseeritud töötajate kasvus ning distantsharidust väärtustavas mõtteviisimuutuses Eestis.

9. Tehnoloogia saneerimise agentuur (idee esitaja: Ilmar Kink)

Agentuur, mille eesmärk on toetada ettevõtteid tootmistegevuse uute tehnoloogiate väljavalimisel ja juurutamisel. Tänapäevamaailma majanduslik edukus baseerub peamiselt tehnoloogilisel võimekusel. Efektiivne ja kõrgtehnoloogiline tootmistegevus on valdkond, mis kõige paremini suudab võimalikult laialdast ja jätkusuutlikku heaolu kasvu.

10. Targalt Liikuv Eesti (idee esitaja: Marten Kaevats)

Juhita autod on tulemas meie tänavatele ja teedele. Küsimus on, kuidas uus liikuvusmudel luua ja kuidas see jõuab nii piloot- kui massilise rakendumiseni. Liikuvuse digitaliseerimine muudab meie kultuurilist, ruumilist ja majanduslikku käitumist, see võimaldab uusi elu- ja ärimudeleid. Kaasava diskussiooni alustamiseks on vaja ideed tutvustada, analüüsida ning visualiseerida selle võimalikud mõjud elukeskkonnale. Juhita auto on siinkohal sümboolne tööriist, mitte eesmärk iseeneses.