Eesti Disainikeskuse tellitud uuringu ”Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes” kohaselt kasutavad Eesti ettevõtted disaini jätkuvalt tagasihoidlikult. Samas need ettevõtted, kes on viimase kahe aasta jooksul kasutanud professionaalset disainiteenust, näevad peamise praktilise kasuna paranenud kliendirahulolu ja kasvanud konkurentsivõimet. Uuringu läbiviimist toetas EAS läbi Euroopa Regionaalarengu fondi.

 TNS Emor poolt läbiviidud uuringu eesmärk oli kaardistada disainikasutus nii era- kui riigiosalusega ettevõtetes ja sihtasutustes. Disainikeskuse juhi Jane Oblikase sõnul annab uuring hea ülevaate, millisel tasemel Eesti ettevõtted disaini kasutamisel hetkel on. “Millegipärast disaini rolli ja olulisust, eriti just uute toodete ja teenuste puhul, alahinnatakse. Disain toob innovatsiooni nö maapeale, muutes need kasutajasõbralikuks. Just kasutajasõbralikkus on see, mis ettevõttes lisandväärtust loob. Tervikuna kasutavad aga meie ettevõtted veel üsna vähe professionaalset disaini – vaid 33% ettevõtjatest on viimase kahe aasta jooksul seda teinud. Samas 43% disaini kasutanud Eesti ettevõtetest leiab, et see on suurendanud kliendirahulolu ning 40% ettevõtetest usuvad, et disain on suurendanud nende konkurentsivõimet,” selgitas Oblikas.

TNS Emori uuringujuht Jaanika Hämmali hinnangul ei oska ettevõtted, tulenevalt madalast teadlikkusest, näha disaini kasutamist olulise konkurentsieelisena. “Kuigi uuritud ettevõtted disainil oma konkurentsivõimes olulist kohta ei näe, on kaks kolmandikku neist siiski viimase paari aasta jooksul mingit liiki disaini kasutanud. Kõige enam on kasutust leidnud graafiline ning digitaal- ja multimeediadisain. Uusi tooteid ja teenuseid turule toonud ettevõtted on suuremad disainikasutajad ja ka vastupidi: ettevõtted, kes kasutavad enam disaini, toovad turule uusi tooteid ja teenuseid. Disainikasutuse positiivne mõju on näha toote- ja teenusearendusega tegelevate ettevõtete suuremast ekspordiaktiivsusest ning viimaste aastate käibekasvust,” selgitas Hämmal.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Ahti Kuninga arvates on uuringu tulemused aluseks lähiaastatel Eesti disainipoliitika kujundamisel, Eesti Disainikeskuse strateegilise eesmärkide püstitamisel ning nendest tulenevate tegevuste kavandamisel ning elluviimisel koostöös erinevate partneritega. “Eesti ettevõtluse kasvustrateegia üheks fookuseks on disain,” lisas Kuningas.

EASi loomemajanduse koordinaator Anu-Maaja Pallok: „Kõnealune uuring on osa Eesti Disainikeskuse kui valdkondliku tugistruktuuri kaheaastasest projektist, mille eesmärgiks on Eesti disainivaldkonna arendamine ja ekspordi suurendamine. Uuringu põhjal projekti seniste tegevuste tulemuslikkusele hinnangut siiski anda ei saa, kuid projekti sihtgrupi ja nende ootuste ning arusaamade paremaks tundmiseks annab see alust küll. Lisaks kinnitab uuring Disainibuldooseri kui pilootprojekti vajalikkust. Oskame uuringust saadud teadmise põhjal seni planeeritud tegevusi paremini fokuseerida ning tulevikusuundi kavandada.“

Lähemalt saab uuringu tulemustega tutvuda SIIN