Uued disainilood on sündimas
Disainibuldooser 2015 hakkab oma kiiret tööaastat lõpetama ning eilsel MELT loomefoorumil esitlesid 5 osalenud ettevõtjat oma disainile pühendatud aasta tulemusi.
Osalevateks ettevõteteks on Wermo AS (mööblitööstus), Ritico OÜ (jalatsitööstus), Energiapartner OÜ (energiateenused), Sami AS (metallitööstus) ja Chemi-Pharm AS (keemiatööstus). Ettevõtetega teevad koostööd disainijuhid Kaarel Mikkin, Maarja Mõtus, Alari Orav, Katrin Kull ja Ants Lusti.
Ilmselt iga eestlane ostab vahel Ritico tooteid – kui ei ole sattunud ostma toasusse või sandaale, siis sisetaldu ja kingapaelu on ikka vaja. OmaKing kaubamärgi all müüb Ritico aastaid Eesti suurtes poekettides kvaliteetseid ja praktilisi tooteid. Tänane Ritico klient ostab funktsiooni ehk praktilist jalavarju. Kuid ettevõtte areng nõuab suuremat lisandväärtust ning Euroopa tarbija tahab midagi huvitavat, kõnetavat, silmapaistvat.
Aga kuidas müüa ja toota kallima hinna eest emotsiooni ja väärtuste väljendust? Mis emotsiooni tänapäeva tarbija tahab, milline on Taani kodu, kuhu Wermo võiks mööblit pakkuda, kuidas seda Taani kliendilt küsida, mis on kirurgile kõige olulisem kätepesuvahendi pudeli juures, kui ta lõpetab oma 32h kestnud vahetust ja kuidas Chemi-Pharm seda oma toodetel arvestab? Kõik need küsimused eeldavad kliendi vaatlemist, küsitlemist, käitumise mõtestamist ja see on disaineri igapäevatöö. Disain on kasutajakeskne probleemide lahendamine.
Kõige keerulisem oli ettevõtjate jaoks disainerile lähteülesande koostamine. Nagu väljendas Ritico juht Liis Tillmann: “Arvasime, et piisab sellest kui ütleme, et tahame ilusat jalatsit, lihtsa disainiga – edasine on ju disaineri töö!! Aga võta näpust, tema tahab teada mis on lihtne disain. Kas etno? Kas ühevärviline? Kas külm? Kas soe? Kas punutud? Kas kandiline? jne jne Kui me seda ise teaks, me teeks ju selle ise!” Buldooseri protsessis oli disainijuhi roll aidata ettevõttel sõnastada ootuseid ja väärtuseid ning aidata kaasa sujuvalt koostööle ettevõtte ja dsiainibüroo vahel. Disainijuhi rolli hindasid ettevõtjad äärmiselt oluliseks ning pidasid seda kogu disainiprotsessi õnnestumise aluseks.
Kõik disainerite küsimused sunnivad ettevõtet end ja oma eesmärke sõnastama, kokku leppima, klienti aina täpsemini kirjeldama,. See ei ole aga nii lihtne kui paistab. Sest disainiprotsessis on väärtuste ja eesmärkide sõnastamisel otsene tagajärg. Ütled, et sinu tarbija on keskkonda väärtustav, palju reisiv, mugavust hindav ning skandinaavialiku esteetikaga harjunud naine, siis on su laual varsti sellist klienti kõnetav kinga prototüüp. Kui aga sinu ettevõtte väärtused ei toeta toodet, siis müük ei õnnestu.
Kõik 5 ettevõtet esitlesid esmaseid tulemusi ja prototüüpe ning on põhjust arvata, et me kuuleme nende ettevõtete jätkulugusid ka tulevikus nii nagu eelmises Disainibuldooseris osalenud Proekspert esitles samal üritusel oma edulugu. Proeksperdi juht Marko Sverdlik tutvustas oma “pea peale pööratud” IT-ettevõtet, kus ei ole juhte, kus töötab hetkel 6 disainerit ning kus disainiteenus on igapäevane lisandväärtuse looja.
