TEATRIKUS Narvas: tehisintellekt mõjutab oluliselt tänast teatrit
Aprilli viimasel nädalavahetusel Narvas toimunud etenduskunstide konverentsi “TEATRIKUS” esinejad tõdesid, et tehisintellekt, neuroteadus või stsenaariumite programmeerimine on juba täna teatrimaailma lahutamatu osa.
“Kunstis toimuvad revolutsioonilised muutused. Digitaalsed seadmed ja tehnoloogiad avavad uusi võimalusi, uusi väljendusvahendeid. Eksperimenteeritakse täie hooga. Distsipliinide segunemine on tee tuleviku kunstideni. Uute tehnoloogiatega tegelevate inimeste eesmärgiks on anda uutele vormidele ja reaalsusele tähendus,” nende sõnadega avas konverentsi programmi TEATRIKUSE projektijuht Alexander Kuchmezov.
Narva Loomeinkubaatori OBJEKT kaasasutaja Jana Pavlenkova rääkis, et kohe konverentsi alguses tegi Rimini Protokolli dramaturg Imanuel Schipper osalejatele selgeks, et kaasaegsest teatrist ei leia enam lineaarselt arenevat sisu. “Tema kui looja arendab oma stsenaariumit kohani, kus on väga palju võimalusi, kuidas narratiiv võib edasi areneda. See kodeeritakse tabelitesse ja sealt edasi tegelevad sellega programmeerijad,” selgitas Pavlenkova. Veel avalikustas Schipper, et järgmisel aastal on Eestisse oodata etendust, mille rollides säravad robotid. “Inimestena kardame väga seda hetke, mil mõistame, ei saa enam aru, kas meie ees on robot või inimene. Selle olukorra mõistmiseks ongi kõnealune etendus loodud.”
Taani visuaal- ja nukuteatri Sew Flunk Fury Wit kunstiline juht Svend E Kristensen tõi Narvas lavale oma nukud –- elusuuruses silikoonist valmistatud nukud, mis tekitasid korduvalt kahtlusi, kas tegu ei ole mitte inimesega.? “Nukkude näod on valmistatud silikoonist ja see, kuidas nendega manipuleeritakse on imetlusväärne. Vaatad ja tundub, et see ongi päriselt inimene,” märkis Pavlenkova ja lisas, et ilmselt see on sama üllatuslik moment, kui saad aru, et see ikka ei ole inimene. Sew Flunk Fury Wit on oma nukkudega taas Narvas juba augustikuus.
Avakonverentsil kohtusid 11 harrastusteatrit üle Eesti, kes lõid kahe päeva jooksul uue lavastuse kontseptsiooni, kandsid selle ette ja hakkavad seda järgnevates meistriklassides arendama. “Meie tahame, et TEATRIKUS ei oleks ürituste sari või ühekordne konverents. Tahame, et see oleks platvorm, kus erinevad teatritrupid saavad kohtuda ning enda jaoks uusi formaate arendada, et see läbi rikastada Eesti kultuuriskeenet ja viia meie loomeinimesed maailmakaardile,” ütles Pavlenkova.
“Mais-–juunis toimuvates meistriklassides räägivad etenduskunstide valdkonna eksperdid Eestist ja välismaalt uutest võimalustest tänapäeva teatris ning jagavad oma kogemusi loomemajanduse valdkonnas. Programmi käigus luuakse etenduse või performance’i, mida näidatakse kokkuvõtval üritusel FESTIKUS, mis toimub Narvas tänavu juunikuus. Etendusi aitavad ette valmistada tunnustatud ja kogenud lavastajad, näitlejad, helikunstnikud, valguskunstnikud, produtsendid, teatrijuhid ja turundajad. Programmiga liitumiseks tuleb registreerida TEATRIKUS veebil hiljemalt 10.mai,.” lisas projektijuht Alexander Kuchmezov.
Juba 11.mail toimub esimene meistriklass, kus Londoni teatri lavastaja Roland Reynolds õpetab töötama lavastuse kontseptsiooni ning roolide karakteritega. Meistriklassidest saavad osa võtta nii TEATRIKUS programmiga liitunud teatrid kui ka vabakuulajad registreerides veebil objekt.is/teatrikus
Projekti korraldajateks on Narva Loomeinkubaator OBJEKT. Projekti elluviimist toetab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetme SA Narva Loomeinkubaator OBJEKT projekti „Loomemajanduse valdkonnasisese ning -ülesekoostöö soodustamine visuaalse meedia arengu kaudu“ raames. Projekti koostööpartnerid ja toetajad on Vaba Lava, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond, Vene Draamateater.
Lisateave: objekt.is/teatrikus/
