Teatri- ja kunstiinimesed: võti arenguks on uues lähenemises ning valdkondadevahelises integratsioonis

Kolmapäeval, 13. aprillil kogunesid kohvik-klubisse Oot-oot järjekordseks aruteluks kokku toredad inimesed, seekord kunsti ja teatri valdkonnast. Teatrit esindasid näitleja Guido Kangur ning Eesti Teatri Festival SA juhataja Margus Kasterpalu. Kunsti esindas Tiina Tammetalu ning

valdkondadevälise eksperdina avaldas arvamust endine EPL peatoimetaja ja praegune nõustamisfirma Catella partner Aavo Kokk. 

Esimese mõttena kunsti ning teatri toimimise erinevustest tõi Margus Kasterpalu välja olemasoleva erineva infrastruktuuri – erinevalt teatriinimestest, kellel on selja taga asutus, on kunstniku ajend ärgates vaid tema looming. Ka Tiina Tammetalu pidas toetavat riiklikku struktuuri kunstnike jaoks ebapiisavaks ning tõi välja, et selles valdkonnas liigub rahalisi ressursse ka toetuste näol oluliselt vähem. Kunstnikuameti maine on ajas muutunud, disainer kõlab täna oluliselt populaarsemalt.

Täna kehtiva „1% seaduse“ osas, kus riik kohustub ehitushankest protsendi kunsti investeerima, on vastakad arvamused. Tiina Tammetalu toob välja keerulise tellimisprotsessi, samuti on keeruline kommunikatsioon tellija ning kunstniku vahel, ka eelistatakse juba tuntud nimesid. Tiina peab üleüldse õigeks tellija harimist, mille tulemusel võib tellimus suurel määral muutuda ning kunstnik enam loomevabadust rakendada.

Erinevalt teistest valdkondadest on kunstnik Tiina Tammetalu sõnul iseenda tööandja ja sotsiaalsete garantiideta vabakutseline, kes muretseb ise oma töövahendite ning materjalide kulu eest. Kui kirjastamises, filmis, muusikas ning ka teatris on abiks managerid, kes artiste või etendusi esindavad, siis kunsti valdkonnas Eestis selliseid galeriste peale Olga Temnikova veel pole, kes suudaksid ka esindusfunktsiooni täita. Georg Poslawski sõnul on Olga Temnikova partneri Indrek Kasela näol tegu filantroobiga, kellesarnaseid Eestis keeruline leida. Tiina Tammetalu sõnul toimib kunstiturg täna Eestis erakapitalil.

Pealtvaatajana osalev kunstnik Kaire Jakobson avaldas arvamust, et kunstnik saab olla iseenda manager, ning pani küsimärgi alla nn „kerjava kunstniku“ idülli idealiseerimise. Ka Tammetalu leidis, et võimalik on ka kunstnikul riske hajutada tööpõldu laiendades, olles vahel raamatukujundaja, õpetaja või graafik. Pealtvaataja tõi välja ka fakti, et äri ning kunsti ei saa välistada vaid tegeleda saab paralleelselt ka vastakate aladega. Guido Kangur on samuti multifunktsionaalne loomeinimene – näitleja, kunstnik, kujundaja, disainer, fotograaf ning jazzisalongi peremees ühes isikus. Aavo Kokk juhtis tähelepanu inimese loomingulisele väljendusele olenevalt organisatsioonikultuurist. Näiteks on üksinda või kollektiivis väljenduv loomingulisus ja ideed väga erinevad, mistõttu on erinevate nurkade avastamine alati värskendav.

Kõne alla tuli teater NO99 populaarsus, mille taga on Guido Kanguri sõnul väga hästi kirjutatud projektid ning tugev turundus, kuigi Tammetalu sõnul võib tekkida NO99 suhtes teatav massikaubale omane vastuseis. Margus Kasterpalu sõnul moodustavad teatrikülastajate üldarvust enamuse korduvkülastajad, kusjuures  NO99 külastajad on ealiselt nooremad. Pealtvaatajate seas istunud Eesti Teatri Agentuuri juhataja Ott Karulini sõnul aitab NO99 etenduste populaarsus noortes teatriskäimise harjumust tekitada. Guido Kanguri sõnul on teatripilt Eesti mastaapi arvestades väga hea.

Kanguri sõnul rõõmustavad näitlejad külalisrolli üle muudes teatrites, mis on teatrite jaoks mõneti rahaliselt vastuoluline, kuid tema sõnul siiski vajalik. Margus Kasterpalu sõnul sünnitab kunstis igasuguste kompromisside tegemine halva keskmise, mis selgitab ka suveteatrite edu, kui kokku pannakse näitlejatest ideaaltrupid üle Eesti. Tema sõnul on projektilavastuste tegemine küllalt keeruline, kuna arvestama peab näitlejate koduteatriga ning muude ajutiste siduvate kohustustega.

Nii esinejad kui külalised olid arvamusel, et teatrites täna kehtiv piletihind võiks olla diferentseeritum. Tiina Tammetalu tõi näiteks Londonis toimiva süsteemi, kus samale etendusele on võimalik osta nii tavapilet kui ka kallis prestiizhipilet. Aavo Kokk arvas, et kui piletihinda ei diferentseerita, ei ole rahapuudus piisavalt suur.

Osalejad leidsid, et valdkondadevaheline koostöö toob alati värskust juurde. Margus Kasterpalu kiitis Von Krahli Teatrit, kus mitu meelelahutusvormi on ühe katuse all, samuti pälvis kiidusõnu rajatav Kultuurikatel. Guido Kangur tõi esile Endlas ning Draamateatris hästi toimivaid kunstinäitusi ning soovitas alati leida valdkondadevahelisi integratsioonipunkte, mis ühekoos külastajale lisandväärtust pakuvad.

Osalejad pidasid heaks ideeks Eesti esindamist muudes riikides läbi ühise loomingu, näiteks kunsti osalemist mõne muu projekti raames messidel, esindusüritustel. Tiina Tammetalu pidas kunstnike vaatenurgast oluliseks just uute turgude leidmist lähiriikidest, kus kunstihuviliste inimeste osakaal on proportsionaalselt suurem.

Kokkuvõttes jõudsid ka seekordse, järjekorras neljanda klubiõhtu külalised järeldusele, et koostöö viib sihile ning pakub enam nii tegijatele endile kui ka olemasolevale ning potentsiaalsele kliendile. Integratsioonipunktide leidmine on täna väljakutse kõikide alade esindajatele, kuid just seal peitub üks võimalik võti kitsaskohtade lahendamiseks.

Kõikide seeria ürituste kokkuvõtteid saab lugeda SIIT

Palume osalejatelt TAGASISIDET, et tulevikus oma tegevusi ja teemasid paremini planeerida.

AITÄH!
Ankeedi leiad SIIT