Koostöö kui integratsiooni alus: „teater | lõimumine“
2013. aasta esimeses pooles käib Kultuuriministeeriumi eestvõttel Eesti lõimumisvaldkonna arengukava Lõimuv Eesti 2020 väljatöötamine, täpsemalt arengukava prioriteetsete valdkondade tegevuste, sihtrühmade ja oodatavate tulemuste fikseerimine. Sellest protsessist inspireerituna korraldas Eesti Teatri Agentuur kohtumise sarja „teater | …“ raames.
Vestlusringi olid kutsutud teatripraktikud, kel olemas konkreetne kogemus rahvustevahelisest koostööst ning teoreetikuid, kes mõtestavad teatri osa kultuuris ja ühtlasi lõimumisprotsessis. Kohtumine teemal “teater | lõimumine” toimus 22. aprillil Temnikova&Kasela Galeriis ning teatri ja lõimumise teemadel võtsid sõna Andres Puustusmaa, Eili Neuhaus, Igor Kotjuh, Maia Soorm, Mare Tommingas, Marju Lauristin ja Marion Ründal.
Marion Ründal tutvustas oma ettekandes võimalikke põhjuseid, miks on lõimumine keerukas protsess ning selgitas erinevate sotsiaalteadlaste teooriate näidetel, mis oleks need tegurid, mis muudaks inimeste sotsiaalseid eelarvamusi. Gordon Allporti välja pakutud “kontakti hüpotees” väidab, et inimesed suhtuvad eelarvamusega sellesse, mis pole neile tuttav. See väljendub inimeste hoiakutes ning uskumustes, mis aga pole üksteisega kolleratsioonis. Inimeste uskumusi suudab ümber kujundada haridus. Parim viis aga Allporti väitel inimeste hoiakute muutmiseks on isiklikud ja personaalsed kontaktid.
Kontakti vormid ja nende mõju on erinev, kuid üks oluline aspekt, mis väärib välja toomist inimeste eelarvamuste kõigutamisel ning integratsioonil on koostöö. Koostöö innustab inimesi rohkem kui võitlusmoment – kui võitluskirg on rahva liitnud negatiivse vaenlase vastu, siis kaob see tunne kohe, kui vaenlane on allutatud. Koostöö puhul aga tekivad aina uued ja uued eesmärgid.
Marion Ründali teoreetilist ettekannet täiendas oma praktiliste näidete vara Rakvere teatri etendusjuht Eili Neuhaus, kirjeldades rahvusvaheliste projektide rõõme ja raskuskohti. Mõttejagamise käigus kinnitusid teoreetilises ettekandes ülesloetletud punktid, milleks olid – lavastaja kui liidri olemasolu vajalikkus, kes lahendaks eesmärki silmas pidades kriisiolukordi, mis lõimumisprotsessidel võivad tekkida – insitutsiooni toetus, mis aitab projekti ellu viia ning ühine eesmärk, mis liidab inimesi ja muudab hoiakuid.
Oma arvamust ning seisukohti lõimumisest eestivenelasena jagas kirjanik ja luuletaja Igor Kotjuh, kes tõstatas küsimuse – kas eesti-venelane ja eestivenelane on kaks erinevat mõistet? Arutlemise alla tuli venekeelt oma esimese keelena kasutavate kirjanike olukord Eestis. Kuidas suhtutakse eesti keeleruumis vene kirjanikesse ning kuidas ning mis fondidest jaotatakse venekeelsele kirjanduse publitseerimiseks stipendiume. Positiivse tõdemusena siiski ilmnes, et algupäraselt vene rahvusest kirjanike teoste ilmumist toetavad nii Kultuuriministeerium kui KULKA võrdselt, nii eestivene kirjanike kui nende eestlastest kolleegide vahel, olenemata keeleruumi kuuluvusest. Negatiivne märk oli aga eestivenelaste kirjanduse puudumine Eesti kirjanduse antoloogiates. Põhjusteks nii kultuurilised, poliitilised erinevused kui ka ühe määraja põhjal liigitamine. Oluliselt ebameeldiva üllatusena tuli ilmsiks situatsioon, et eestivenelasest kirjandust ei ole võimalik eksportida, kuna Eesti kirjanduse ekspordiga tegelevad asutused ei tõlgi venekeelset kirjandust inglise keelde nagu tellitakse eestikeelse kirjanduse tõlkeid inglise keelde.
Erinevate ettekannete põhjal käsitleti lõimumist nii rahvuste kui mõnevõrra ka valdkondade baasilt. Kõlama jäi idee, et haridus, koostöö ning isiklik kontakt aitavad siiski enim kaasa lõimumise protsessidele. Valdkondade vaheline koostöö on kindlasti tervitatav ka loomemajanduse sektoris, mistõttu kiidame Teatri Agentuuri tänuväärt teemapüstituste eest.
“teater | …” on Eesti Teatri Agentuuri ja koostööpartnerite poolt korraldatav, kaks korda aastas aset leidev jagatud mõtete sari, mille eesmärgiks on viia kokku hetkel aktuaalsed teatrit puudutavad küsimused, mille üle arutlemiseks tavaliselt igapäevatöö kõrval aega ei jää, ning inimesed, keda üldjuhul neil teemadel sõna võtmas ei kuule. Varem on kohtutud teemadel “teater | positsioon”, “teater | riik”, “teater | tabu”, “teater | laen”, “teater | paus”, “teater | väärtus”, “teater | seitse”, “teater | kool”, “teater | stabiilsus” ja „teater | film“.
Toimumist toetas Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.
