Tänapäeval on muutuste planeerimisel on keskpunktis inimene

26.-27.mail toimus Tallinnas II rahvusvaheline konverents Cities For All – Tallinn For All. Mobility, kus peateemaks oli linnakeskkond ja inimene ja selle omavaheline seos. Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova võttis kokku konverentsil käsitletud teemad.

Ühiskonnas toimuvatel muutustel on liikumapanev jõud. Luuakse uusi stsenaariume, kuidas elu paremaks, lihtsamaks ja mugavamaks muuta. Uus ja innovatiivne ei ole alati seotud tehnoloogia arenguga. Tänapäeva arengute ja disainmõtlemise keskpunktis on inimene. Aina rohkem tegelevad disainerid ühiskonna ja keskkonna muutuse vaatlustega ning koostöös kasutajatega kujundatakse ja testitakse uusi toote- ja teenuse mudeleid ning leitakse töötavad ja läbiproovitud lahendused.

Kui sajand tagasi oli disainerite mantraks vorm ja funktsioon (Form&Function) siis sellel aastakümnel ei ole disainiobjektiks ainult edev tool või lamp; päikeseprillid, ülikond või uhke auto. Disainerid koostöös keskkonna planeerijate, arhitektide, inseneride, füsioterapeutide, sotsiooloogidega loovad süsteemseid lahendusi haiglatele, linnadele, valitsustele, transpordisüsteemidele jne. Võidavad kõik sest sellistel ettevõtmistel on suur lisandväärtust sisaldav äriline potentsiaal. Mida ligipääsetavam linn, hotell, restoran või konverentsipaik, seda suuremat külastatavust on oodata. Kaubanduskeskused on sellest juba aru saanud.

Vaatamata digirevolutsioonile armastavad tänapäeval vanurid ja erivajadustega inimesed aina rohkem reisida, see on seotud sooviga arendada sotsiaalseid sidemeid. Mõnel maal on liikumine tehtud lihtsamaks. Barcelona linn on näiteks 90% ligipääsetav. Kui praegu on Eestis ca 20% üle 60 aastaseid ja maailmas kahe ameerika rahvastiku suurust kogukonda vanemaid inimesi, siis arvestades globaalset vananemist on varsti üle poole rahvastikust pensionärid.

Transporditööstus pingutab üha enam, et muuta sõiduvahendid keskkonnasõbralikemaks. Ühistranspordi soodustamine on samuti üheks väljundiks jätkusuutliku transpordi edendamisel. Tänapäeva linnad vähendavad mootorliiklust jalakäijate ja ratturite kasuks. Juba aastaid tegelevad disainerid uut tüüpi säästlike urbanistlike liikumisvahendite kavandamisega ning ettenägelikud investorid paigutavad ka raha nende tootmisesse.

Mugava ja ohutu navigeerimise linnas garanteerib hästi funktsioneeriv info- ja viidasüsteem. Kaugele nähtavad ja kõigile märgatavate värvidega kujundatud tänavate nimed, majanumbrid, sõidugraafikud jm infograafika peab olema lihtsalt arusaadav nii kohalikele linnakodanikele kui ka turistidele arvestades ka värvipimedaid ning vaegnägijaid. Kas te teadsite, et ligi 40% meestest on värvipimedad ja ei tee vahet rohelisel ja punasel. Keskkonna disainimisel peab humaanne ühiskond arvestama kõikide inimgruppidega. Design For All platvorm ühendab disainerid ja arhitekte, kes omavad holistlikku mõtteviisi ning kes hoolivad inimesest, kellele nad uusi tooteid-teenuseid või ehitisi kavandavad.

26.-27.mail toimus Tallinnas II rahvusvaheline konverents Cities For All – Tallinn For All. Mobility, kus peateemaks oli linnakeskkond ja inimene ja selle omavaheline seos. Lektorid olid Inglismaalt, Soomest, Austriast, Prantsusmaalt. Konverentsi avasõnad olid EIDD Design For All presidendilt Finn Petrenilt ja Cumuluse presidendilt Christian Guellerinilt. Fakt, et pungil täis saalis oli kuulajaid rohkem välismaalt kui Eestist on märk sellest, et Eestis pööratakse inimese osatähtsusele ja sellega seonduvale probleemidele linnakeskkonna planeerimisel veel vähe tähelepanu. Toodi äärmuslikke näiteid, kus arhitekt palub oma projekteeritud skulptuurisarnasesse majja mitte liiga palju inimesi lasta, see olevat ebaesteetiline.

Rama Gheerawo, Londoni Kuningliku Kunstikolledzi Helen Hamlyni Keskuse asedirektor tõdes, et kogukonnad baseeruvad suhetel – inimestevahelistel suhetel, suhetel teenustesse ja seostumisel ümbritseva keskkonnaga. Ta vaatles mobiilsuse tähtsust kogukonna loomisel, mis võimaldaks sotsiaalset sidemete loomist ning isikliku iseseisvuse kasvu. Esimene samm kogukonna loomisel peaks olema seose tekitamisel inimese ja teda ümbritseva vahel.

Claude Arnaud, Veolia Transport Rhône-Alpes regiooni direktor selgitab:

„ Linnaorganisatsioonidele saab disaini abil lisada võtmedimensioonina ’Armastan oma linna’ mõõtme. Disain pole tähtis vaid sõidukitele (bussid, trammid, metroo), vaid eelkõige parandamaks linnaelu ning kodanike käitumist. Disain on osa transpordisüsteemist ning liiklusvahendite ehitusest. Näiteks võib selleks olla tänavatranspordisüsteemi terviklahendus, s.o rida busse ning tramme, disainitud bussipeatused ja kohalikud ootepaviljonid, piletimüügimasinad, kaardid ning logodega viidad kogu võrgustikust. Disaini abil on võimalik muuta kogu süsteemi atraktiivsemaks ning turvaliseks; võimalik on kasvatada austust avaliku varustuse vastu ning kodanike vastutustunnet, kes saavad linnaruumi kasutamisest selget kasu“.

Arhitekt Hanna-Leena Rissanen, ligipääsetavuse esindaja, andis oma ettekandes ülevaate ühistranspordi kasutatavuse ja ligipääsetavuse kohta kõigi kasutajagruppide poolt Helsinki Aalto Ülikooli uuringus “Tuleviku ühistransport kõigile”. llmnesid peamised muret tekitavad valupunktid: „Ligipääsetav transpordisüsteem võimaldab rohkem iseseisvust puuetega inimestele, kuulmis- ja vaegnägemishäiretega inimestele ning vananevale elanikkonnale. Kasutajasõbralike ning turvaliste transpordisüsteemide arendamine toob eeliseid kõikidele kasutajatele. Erinevatel kasutajagruppidel on spetsiifilised vajadused, millega peaks olema arvestatud võimaldamaks neil teekond edukalt ellu viia. Enamus uuringus osalenutest väitsid, et kui ühistransport oleks lihtsamini ligipääsetav, kasutaksid nad sel viisil liiklemist tihedamini.“

Esitati varemavaldamata ülevaate uurimisprojektist, kus analüüsiti erinevate reisijagruppide orientatsioonikäitumist läbi vaatluse ning konkreetsete ülesannetega seotud uuringu. Veronika Eggert, Philips Designis aastaid töötanud infodisainer teeb oma tööst kokkuvõtte: „Testisime puudulike aistingute või puuduliku liikumisega inimesi, samuti lastevankritega väikelaste vanemaid ja vanureid (vanuses 70+). Saan välja tuua 3 peamist tulemit: Keskmine kiirus ülesande läbiviimiseks erines kasutajagruppide vahel väga vähe. Suurimad probleemid olid seotud sisuga (süsteemiga), mitte aga puudega. Kultuuriline/õpitud taust määrab kasutaja orientatsioonistrateegia ning ootused infosüsteemidele“.

Väga särav ettekanne oli tuntud prantsuse transpordidisainerilt Erik Rhinnilt, kes kirjeldas, kuidas Prantsusmaa linnades on suudetud tramm muuta muuseumisarnaseks vaatamisväärsuseks ja inimesed käivad peredega transpordivahendites vaba aega veetmas.

Disainer Fabien Combe demonstreeris jätkusuutlikke ja futuristlikke sõiduvahendeid, mis võivad muutuda tõelisuseks kui kaob elekter, nafta, puhas vesi…

Jarmo Tuisk, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tehnoloogia- ja Innovatsiooniosakonnast tutvustas innovatiivset elektriautode kasutamiselevõtmise projekti: Elektromobiilsus Eestis –kvantitatiivne hüpe tundmatusse?

Konverentsi kõige aktiivsem päev oli 26.mai, Cities For All – Tallinn For All töötuba, mil Eesti ja Prantsuse tudengid esitasid oma poole aasta töö tulemusi Tallinna funktsionaalsemaks ja inimsõbralikumaks muutmisel. Kõige tähtsam oli see, et ühise laua taga istusid lisaks disaineritele, maastikuarhitektidele ja tudengitele ka linna esindajad /sh Helsinki ja St Etienne/: linna peadisainer, transpordiamet, bussikoondis, kommunaalamet, ettevõtlusamet, turismiamet, puudega inimesed erinevatest maadest ja vaatlejatena ka teised organisatsioonid. Toimus tõeliselt viljakas arutelu ja linna poolt anti rohelist tuld projektide elluviimisel.

Cities For All – Tallinn For All on rahvusvaheline koostööprojekt, mis algas töötoaga 2010.a. Disainiööl ning mille eesmärgiks on leida lahendusi, kuidas muuta Tallinn ligipääsetavamaks, funktsionaalsemaks ja inimõbralikumaks linnaks. Projekti viib läbi Eesti Disainerite Liit allakirjutanu juhtimisel koos EKA, Mainori Ettevõtluskõrgkooli Disainiinstituudi, TÜ Pärnu Kolledzi, TTK Tegevusteraapia õppetooli, St Etienne Kunsti- ja Disainikooli, Tallinna linna, Puuetega Inimeste Koja ning design for all platvormi esindav Euroopa organisatsiooniga EIDD Design For All. Töö toimus mitmel erineval suunal: kaardistati ja pildistati disainiõppejõudude /Kristjan Mändmaa, Kalle Pabut, Maria Pukk, Hannes Seeberg/ ja välismentorite juhendamisel /Julia Cassim, Francesc Aragall, Avril Accolla, Pete Kercher/ ning erivajadustega inimesi /Villu Urban, Maris Migul jt/ töögruppidesse kaasates olemasolev olukord linna põhilistel marshruutidel ning alustati ideede ja ettepanekute visualiseerimisega linna ligipääsetavuse parandamiseks ja infodisaini korrastamiseks. Loodi ka uusi teenusmudeleid tasuta interneti kasutamiseks.

Ettepanekuid ja märkusi arvestavaid lõplikke toote- ja teenuseprojekte saab näha septembris, Euroopa Innovatsioonifestivalil IF… ja Disainiöö raames toimuval näitusel ning loodetavasti ka päriselus. Samuti püstitatakse sügisel Raekoja platsile 40 ruutmeetrine Tallinna kaardikujuline Gulliver Map, kuhu iga mööduja saab kirjutada mõne meenutuse linnatänavatest ning mis aitab linnaplaneerijatel õigeid otsusi teha linna paremaks muutmisel.