Tallinn Music Week: festival aitas muusikat eksportida ja Eestit turundada

2009. aasta kevadel sündis Eesti muusika ekspordile suunatud festival Tallinn Music Week. Idee autor ja peakorraldaja Helen Sildna sai julgustust sellise ürituse korraldamiseks sarnastelt festivalidelt Euroopas.

„Olen käinud mitmetel analoogsetel festivalidel ja näinud, et idee panna ühe nädalavahetuse jooksul esinema kõik olulised kohalikud bändid ning kutsuda neid vaatama lisaks kodupublikule ka väliskülalisi, toimib hästi. Mõte oli küpsenud juba mõnda aega, aga mul on hea meel, et viisime selle ellu just nüüd, aastal 2009. Tundub, et Eesti muusikamaastikul on just praegu midagi murrangulist toimumas:  peale on kasvanud uus põlvkond julgeid, hakkajaid ja andekaid bände, ilma nende talentide olemasoluta ei oleks sellisel üritusel mõtet,” räägib Helen Sildna. Esimese koosoleku pidas festivali korraldustiim detsembris, sealt edasi hakati täie tempoga tegutsema ja märtsi viimasel nädalalõpul jõudis festival kätte.

Korraldustiimi kaasati eri muusikastiilide võtmeisikud

Helenil õnnestus kaasata Tallinn Music Weeki esitluskontsertide korraldustiimi Eesti pop- ja rokkmuusika juhtivad tegijad, kaasatud sai paljude muusikastiilide (jazz, metal, indie, electro, folkmuusika jmt) esindajaid. „Esimest korda olime kõik ühe suure laua taga ühise eesmärgi nimel midagi ette võtmas. Selline koostöövaimustus saatis kogu ettevalmistusperioodi ja fantastilisel moel on see jätkunud ka nüüd, pärast üritust,” rõõmustab Helen. Tema sõnul on pärast Tallinn Music Weeki koostöövalmidus ja soov üksteist aidata muusikavaldkonna siseselt kohe märgatavalt suurem – üksteist ei vaadata enam konkurentidena vaid pigem kolleegidena ning mõistetakse paremini, et tervikliku pildi tekkeks on meil üksteist ja Eesti bändidel korraldajaid hädasti vaja.  „Lootsin, et meie tuumiktiimist saaks mõnes mõttes  valdkonnasisene lobbygrupp  ja nii on see ka kujunemas. Ühiselt saame panna paika, mis on suuremad probleemid ja mõelda, kuidas neid lahendada. Loodetavasti ühiselt mõeldes-tegutsedes sujuvad tulevikus oluliselt edukamalt ka kultuuripoliitilised diskussioonid nagu näiteks kultuuriürituste käibemaksu teema.”

Festivali läbivaks põhimõtteks oli, et Tallinn Music Weeki tehakse kogu muusikavaldkonna heaks. Sedavõrd mastaapse ürituse kordaminek eeldab kõigi panustamist. „Oli hästi oluline, et bändide valikul ja esitluskontsertide korraldamisel osalesid iga muusikastiili võtmeisikud, kuna just nemad teavad kõige paremini oma bändide valmisolekut ja meelestatust,” räägib korraldaja. Kõik 65 bändi mängisid festivalil esinemistasuta ja nii jääb see ka edaspidi – festival võtab endale ülesandeks tuua kohale siia bändide jaoks olulised väliskontaktid, sealt edasi on aga iga artisti enda teha, kui aktiivselt ja asjalikult suudab ta nende kontaktidega ise edasi tegeleda. Muusikud võtsid idee väga hästi vastu – eks loomulikult kõik tahaksid ka välismaal esineda ning neil on hea meel, kui keegi mõtleb nendega kaasa ja on abiks. Paari festivalile eelnenud kuu jooksul aitasid korraldajad igal bändil väliskülaliste jaoks kokku panna korraliku promopaketi.

Muusikaeksport toimima!

Helen Sildna sõnul siiani Eestis väga arvestatavast  muusikaekspordist rääkida ei saa, vaid üksikutel muusikutel on õnnestunud midagi ära teha ka piiri taga. „Näiteks on jazzi ja metali valdkonnas paar väikest edulugu ka olemas, aga siiani on puudunud mõtestatud, süstemaatiline tegevus. Kõike seda annaks teha ääretult efektiivsemalt ja läbimõeldumalt, selleks aga ongi vaja organit, kes eksporditegevust igapäevaselt koordineeriks ja veaks,” peab Helen Sildna juba plaane.

Kõik esitluskontserdid majandasid ennast ära piletimüügist kohalikule publikule; seminar ja konverents, väliskülaliste siiatoomine ning üldine reklaamikampaania vajasid aga rahastust. „Toetajateks olid sel korral Tallinn 2011, EAS, Kultuurkapital,  Kultuuriministeerium, Skype, Innovatsiooniaasta ning Nordic Hotel Forum, Estonian Air, Viking Line. Suutsime õnneks sel moel kulud katta.”

Korraldajatel on kavas teha Tallinn Music Weekist iga-aastane festival. „Kõige olulisem ongi see, et festivali taustale tekiks aastaringselt toimiv süstemaatiline ekspordisuunaline tegevus, mis tegeleks väliskommunikatsiooniga ning Eesti artistide koolitamisega. Festival ise on ju lihtsalt platvormiks ja hüppelavaks – siit edasi tuleb igal bändil veel kõvast tööd edasi teha ja seda tööd soovimegi neil teha aidata,” kinnitab Helen Sildna. Tema sõnul näitas kevadine festival, et formaat toimib, küll aga annab lõputult teha tööd bändide ettevalmistusega. Kindlasti soovivad korraldajad edaspidi meelitada Tallinn Music Weeki külastama ka noori ja aktiivseid kultuurituriste. „Usun tugevalt, et just sedasorti üritused saavadki olla meie riigi ja pealinna kõige olulisemaks huvimagnetiks. Meil peab siin elu keema, et olla atraktiivne ka teistele,” on Helen veendunud. 

Ta leiab, et taolise festivali näol on Eesti riigil nüüd vägagi mitmekülgne ja efektiivne vahend tutvustada Eestit noore ja progressiivse riigina ning anda aimu, milliste inimeste ja ideedega on meil siin tegemist. „Tallinn Music Weekil kohal olnud välisajakirjanikelt saadud kajastus on selle tõestuseks, et meil on, mida näidata. Kirjutati üritusest konkreetselt, aga ka sellest, kui lahe linn on Tallinn, kui head restoranid ja kiftid klubid-kontserdikohad siin on jmt. Emotsioonidest laetud, ehe ja elus kajastus on kordades efektiivsem kui passiivne reklaamikampaania. Väliskommunikatsioon on siin suund, mida saab arendada lõpmatuseni, ja leian, et just seda on meie riigil tervikuna väga vaja. Islandi riigi näide on siin minu meelest väga ilmekas: loodus ja muusika on hetkel kaks põhilist väärtust, mille kaudu seda riiki maailmas tuntakse,” mõtleb Helen suurelt.

Soovitused

•    Igal partneril ja tiimiliikmel peab olema ettevõtmises konkreetne huvi, mis paneb ta tegutsema.
•    Kuna Eesti on väike ja kõik positiivsed algatused lihtsalt ei mahu me turule ära, tuleb algfaasis ise oma tegevust väga kriitiliselt hinnata, sealt edasi on aga kõik kommunikeerimise küsimus.
•    Eesmärkidest peavad ühtemoodi aru saama nii osalejad, toetajad kui ka avalikkus. Kõik see nõuab väga tihedat ja järjekindalt suhtlemist. Kui oled ise veendunud, et tegutsed õige asja nimel, on kõik tõepoolest võimalik.