Kuid paljudes väikestes ettevõtetes kohaldatakse tõhusaid disainjuhtimise praktikaid haruharva. Tulemuseks võivad olla tooted, mis võivad küll tehniliselt olla heal tasemel, kuid mida on raske kasutada või ei tekita kliendisihtgrupis mingeid emotsionaalseid seoseid. Samamoodi on kahjulik ilusate esemete loomine, mis ei suuda piisavalt kasumit teenida, kuna tootmise seisukohast on tegemist halvasti läbimõeldud disainiga, pole mõeldud kasutusmugavusele, on ebapiisava funktsionaalsusega või puuduliku tehnilise teostusega.

Veelgi suuremaks mureks võib aga osutuda olukord, kus ettevõtetel on suurepärased tooted või teenused, aga kahe silma vahele on jäetud bränding, kommunikatsioon ja keskkond, mis ettevõtet teistest eristab ja on klientidele atraktiivne. Kokkuvõttes, säärased ettevõtted ei suuda saavutada konkurentsieelist läbi disaini tõhusa kasutuse.

Disaini kui ühe peamise konkurentsivõime tõstmise instrumendi kasutus on ikka veel vähe arenenud. See on tõenäoliselt põhjustatud:

– disaini ning selle rolli vähesest mõistmisest ettevõtluses ja ühiskonnas

– teadmatusest disainist kui innovatsiooni osast

– disainjuhtimise vähesusest strateegilisel, taktikalisel ja tegevuspõhisel tasandil

Juhtidel on raskusi disaini protsessi tuvastamise ja mõistmisega. ‘Disaini’ mõiste on keeruline, lai ja tihtipeale vääriti mõistetud või segadusse ajav. Mis puudutab ‘disaini kui objekt/ese’, siis on see tihtipeale limiteeritud märksõnadega ‘kallis, luksuskaubad nišši turgudele’ või ‘asjade välimus ja stiil’. Juhul kui räägitakse ‘disainist kui tegevusest,’ siis mõeldakse selle all vaid ‘lõppviimistlust’; töövalmis vahendit arenguprotsessi lõpus.

Sama kehtib ka disainjuhtimise kohta. Disainjuhtimine kui professionaalne tegevusvaldkond on turu jaoks endiselt uudne ning teadlikkus disainjuhtimise võimaluste kohta madal. Disainjuhtimise mõiste haarab palju erinevaid tegevusi ning ühtegi kokkulepitud definitsiooni ei ole. Euroopa Design Management Auhinna tiim kasutab järgnevat definitsiooni:

‘Disainjuhtimine tähendab disaini ressursside (sisemiste ja väliste) kultuurilist, strateegilist ja tegevuspõhist kasutust, mis on organisatsioonile kättesaadavad ning suunatud äritegevuse ja organisatsiooniliste eesmärkide loomisele ja saavutamisele ’.

Euroopa riikides on läbi viidud mitmeid uuringuid disaini innovatsiooni ja majanduslike mõjude kohta, kuid tänaseni ei ole ükski neist olnud suunatud konkreetselt disainjuhtimise praktikatele.

Uuringuid kinnitavad, et vaid väike osa ettevõtetest kasutab disaini strateegiliselt ning firmad, kes disainile strateegilisi rakendusi leiavad, on majanduslikult edukamad. Need uuringud näitavad, et disain võib luua lisandväärtust, eristada ettevõtteid konkurentidest ja suurendada kasvu, kuid ka seda, et disaini kasutab vaid väike hulk ettevõtteid.

Paljud juhid, kes ametlikult vastutavad disainiküsimuste eest, ei oska end disainijuhtimise kirjelduse põhjal määratleda. Nad töötavad tegevjuhtidena, tootejuhtidena, brändijuhtidena jne ja leiavad tihtipeale, et disain on enamasti niikuinii lahutamatu osa nende funktsioonist.

Rahvusvahelise konkurentsi tingimustes edumaa saavutamiseks peavad Euroopa ettevõtted olema konkurentsivõimelisemad kui kunagi varem uuendades tegevusi, mis pakuvad kõrget lisandväärtust. Ettevõtetes loetakse disaini optimaalset kasutust üha tähtsamaks. Disaini strateegia integreerimine ettevõtte äristrateegiasse tugevdab tõestatult ettevõtte ainulaadsust, identiteeti ja positsiooni. Ühiskonnal tervikuna on väga suur majanduslik potentsiaal tõhustades disainikäitumist ettevõtluses.

Arvestades kasutegurit, mida oskuslik disainjuhtimine majandusele toob, on Eesti Disainerite Liit aktiivselt tegelenud vastavasisuliste koolituste ja seminaride korraldamisega; loonud Eeskujuliku disainjuhtimise kategooria Eesti Disainiauhinna Bruno juurde ning vahendab parimaid Eesti disainjuhtimise näiteid Euroopa Design Management Auhinnale.

Seda, kuidas disainjuhtimist ellu rakendada, kuuleb 24.09.2010 konverentsil “Miks mõned ettevõtted on edukamad? Nähtav ja nähtamatu disainjuhtimine“

Konverentsi korraldajad on Loov Eesti ja Eesti Disainerite Liit EAS toel.

16.07-01.09.2010 kandideerimine Bruno auhindadele

25.09.2010 Eesti Disainiauhinna Bruno auhindade kätteandmine Disainiöö raames

2010.a. Euroopa Design Management Auhinna (DME) nominentide näitus ja auhinnagaala Lissabonis

2011.a. Euroopa Design Management Auhinna (DME) nominentide näitus ja auhinnagaala Tallinnas Euroopa Innovatsioonifestivali raames.

Eesmärk on motiveerida ettevõtteid oma äritegevuses aktiivselt disainijuhtimist kasutama ning tuua nähtavale Eestis tegutsevad ettevõtted ja organisatsioonid, kes disainijuhtimise põhimõtteid edukalt ellu rakendavad.

Eestis on disainijuhtimise kogemust veel vähe; siiski on Euroopa Design Management auhinnaga autasustatud 2 firmat: Aquatori ja Thulemad (2008) ning nominentideks on tõusnud üle 10 Eesti firma. Eestis on disainjuhtimise kategoorias Bruno auhinna võitnud ByRoller.