Sõbrapäev sõbralike ettevõtjate seltsis! Tutvu 6 inspireeriva Raplamaa ettevõttega

Möödunud sõbrapäeval väisasime koos piirkondlike koostööpartneritega Raplamaa kohalikku loomemaastikku ja inspireerivaid ning tegusaid ettevõtteid. Sellele järgneval päeval aga tutvusime kultuuriklubis BAAS Music Estoniast Virgo Sillamaa eestvedamisel muusika valdkonna arengutega ja Eva Saar Jazzkaarest andis ülevaate festivalide korraldamisest ja mõjust kohalikule ettevõtlusele.

Sõbrapäeval jõudsime külastada kuut sõbralikku ettevõtet: Ode Disain stuudiot, Väärt Raplamaa Toode poodi, TaevaniMaani Meistrikoda, Puraviku sepikoda, BonMerité looduskosmeetika tootmist ja Minna Sahvrit. Igal ettevõttel on oma lugu. Lugu, mis äratab tähelepanu ja paneb kuulama. Lugu, mis ei jäta külmaks. Toome teieni vaid killukese nende ettevõtete lugudest.

Ilus ilm, toredad kohtumised ja äratundmised panevad soovima, et päevas oleks mõni tund ja minut rohkem, kui tavapäraselt.

Alustasime kohe päris Rapla südamest, stuudiost “Ode Disain”. Vähem kui aasta avatud stuudio keskendub peamiselt laste- ja naisterõivaste ning kodusisustuselementide disainile ja õmblemisele. “Tunnen, et olen nii tegutsedes lastele lähemal. Minu inspiratsioon tuleb minu tütrelt, tema on minu muusa.” ütles stuudio avanud Triinu Simkin ja lisas, et selletõttu moodustub suurema osa tema tootevalikust ka tüdrukute rõivad. Triinu sõnul tuli mõte stuudio teha olles esimese lapse ootel. “Loomulikult oli palju mõtteid peas: kuidas ma hakkama saan, kellelt teadmisi ja abi võiksin küsida, mis siis, kui ma hakkama ei saa?; aga lõppkokkuvõttes on tähtis, et ma teeksin seda, mis on minu jaoks oluline ja rõõmu pakkuv. Siinkohal oli väga suureks abiks maakondliku arenduskeskuse poolt alustavatele ettevõtjatele suunatud mentorlusprogramm, kust leidsin sarnaselt mõtlevaid ja samade probleemidega silmitsi seisvaid inimesi. See lohutas ja samaaegselt motiveeris edasi tegutsema,” rääkis ta.

Ode stuudio, kus valmib Triinu looming

Triinu looming, mille inspiratsiooniallikas on tema tütar

Lisaks enda stuudios müüdavale loomingule, võib tema tooteid leida ka mõnisada meetrit eemal teisel pool teed asuvast Väärt Raplamaa Toode poest, mis ühendab suure enamuse piirkonna tootjatest. Tootevalik on äärmiselt lai ja suursugune, kosmeetikast kommideni — poest leiab igaüks endale midagi ihaldusväärset. Nii võid lahkuda taskus midagi magusat või soolast, mõni disainehe kõrvas või jope küljes rippumas särtsakas helkur. Leiab ka käsitööd, mis nii naljalt taskusse ei mahu: keraamikat, rõivaid, vaipu ja palju muudki. Valik on suur ja lai ning kui ei peakski midagi endale leidma, võid olla kindel, et leiad midagi armsat sõbrale kinkimiseks.

Poe perenaise Rika sõnul toimib pood tänu erinevate tootjate sünergiale hästi. “Inimesed külastavaid meid aina rohkem, tootjad ja kliendid on mõlemad rahul. Järgmise esimese asjana soovime avada e-poe, et Raplamaa käsitööd ja ettevõtteid veelgi suuremal skaalal tutvustada. Reklaamime aeg-ajalt tooteid Facebookis ja näeme, et see toimib,” rääkis Rikka Toman plaanidest.

Väärt Raplamaa Toode pood täies hiilguses

Tasub äramärkimist, et lisaks Raplamaa tootjatele, võetakse poodi ka 2-3 ettevõtja tooteid kaugemalt, et inspireerida kohalikke. Ootame e-poodi suure põnevusega ja julgustame ka teisi ühendama jõud, et piirkonna tootjad suuremat kõlapinda saaksid. Ka ettevõtluses kehtib reegel, et kui tahad kiiresti minna, mine üksi, aga kui tahad kaugele minna, minge koos.

Koos võtsimegi ette järgmise külastuskäigu vanasse sepikotta, kus täna tegutseb TaevaniMaani Meistrikoda. Seal võttis meid lahkelt vastu suurelt ja julgelt unistav Maria Mettus. “Unistasin kunagi päris oma keraamikatöökojast, siis kui ma veel ema Eve juures Määra Mäe Meistrikojas ennast teostasin ja arendasin. Tänaseks pean plaani oma unistusi laiendada ja kolida suuremale pinnale, mis mahutaks rohkem inimesi ja looks uusi võimalusi,” tutvustas Maria oma plaane. Nimelt, lisaks keraamikale, korraldatakse meistrikojas ka väikseid ja intiimseid kontserte ning õpi- ja töötubasid, mis toovad inimesi kohale väljastpoolt Eestitki. “Praeguses asukohas saame korraldada kontserdi 65 inimesele, mis aga ajab piletihinnad liiga kõrgeks,” rääkis töökoja omanik.

Kuvatõmmis logost: TaevaniMaani nagu kiik, mis läheb üles taevani ja siis alla maani

Maria rääkis, et “taevanimaani” on käinud temaga lapsest saadik, kui kõik oli tal taevanimaani: taevanimaani hea toit, taevanimaani kallis ema, taevanimaani äge seiklus ja nii edasi. See sõnapaar tuleneb kiigest, mis liigub kord üles taevani ja seejärel alla maani: taevani ja maani ehk “taevanimaani”.

Maria (paremal) keraamikatöökoda.

TaevaniMaani Meistrikojast ei leidnud ühtegi jälge, et tegu oleks varasemalt olnud sepikojaga. Aga sepikoda me siiski näha soovisime ja õnneks see meil ka õnnestus – liikusime edasi Puraviku Tuuleveski sepikotta, mis on kantud ka kultuurimälestiste riiklikku registrisse.

Seda Valtu mõisa hollandi tüüpi tuulikut mainitakse juba 18. ja 19. sajandi vahetuses. Veski tuulelipul on aastaarv 1815. “Algselt, kui me siia kolisime, oli tuuleveskis mitme meetri laiune auk ja tuul puhus igalt poolt läbi. Aega-mööda ja võimaluste piires parandasime ja kõpitsesime hoonet, täites samal ajal tellimusi ja investeerides kogu tulu oma ettevõttesse. Tänaseks hakkavad meile ruumid küll kitsaks jääma, aga mälestise piirangute tõttu ei tohi ka siia midagi juurde ehitada. Tegelikult oleme me ettevõttega nii kaugel, kus me enam väga kasvada ei tahagi,” tunnistas üks asutajatest Lauri Laiapea.

Lauri juhatusel tutvusime sepikojaga ja tuuleveskiga ning vaatasime kõrvalt seppade tööd. Igal silmapilgul nägime loomingut, mis on igal sepal erinev ja omanäoline. Loomeettevõttele omaselt, on ka siin teenuste ja toodete valik lai – ekskursioonid, müntide vermimine, sepised, töötoad, abielude registreerimised ja esemete sepistamine pulmarituaalide jaoks – mis kõik on aidanud kaasa ettevõtte kasvule ja arengule.

6-korruseline kahe hoonetiivaga krohvitud paekiviehitis.

Ajaloolisele mälestisele ring ümber tehtud, liikusime edasi hoonesse, kust ühe katuse alt võib leida BonMerité looduskosmeetika ja Minna Sahvri käsitöömarmelaadi tootmise. Need tootmishooned on loomulikult eraldi ja erinevate ettevõtjate käsutuses. Mõlemad ettevõtted kasutavad oma toodangus maitsvaid marju nii koduaiast kui ka metsast.

BonMerité looduskosmeetika

Kui ühel pool hoonet näitas kosmeetikabrändi autor Merit Võigemast kreemitootmise köögipoolt, siis teisel pool hoonet aga tutvustas Siret Elmi käsitöömarmelaadi tootmise protsessi.

Siret tutvustab käsitöömarmelaadi tootmise protsessi

Meriti ja Sireti ühiseks looks võib pidada seda, kuidas nad oma kireni jõudsid. Mõlemad alustasid väikeste katsetega koduses köögis, kus kirg aina kasvas ja kasvas, kuni lõpuks jäi ruumi väheks. Otsus turvalisest koduruumist välja kolida ja asja “päriselt” tegema hakata, ei tulnud kummalgi kergekäeliselt. Selleks sai läbitud palju koolitusi, katsetusi ja kogetud ka mõningaid läbikukkumisi. Hüva nõu saadi maakondliku arenduskeskuse mentorlusprogrammist. Siretist on saanud nüüdseks ka ise mentor.

Tänaseks oleme Loomemajanduse Akadeemia raames jõudnud Harjumaale, Ida-Virumaale, Hiiumaale, Läänemaale, Järvamaale ja Raplamaale, koolitustel käsitlenud näiteks loomemajanduse mõju linnaruumile, kaudse ülekandumismõju efekti turismisektorile, disainmõtlemise ja teenusedisaini võimalusi, loomesektori ärimudeleid ja festivalide mõju piirkonna ettevõtlusele ja majandusele laiemalt. Sellised koolitused ja laiapõhjalised teadmised aitavad maapiirkondade loomemajanduskeskuste konsultantidel olla nõu ja jõuga toeks kõigile uutele ettevõtjatele.

Loomemajanduse Akadeemia on osa Loov Eesti+Maa II projektist, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest. Projekti eesmärgiks on elavdada ettevõtlust maapiirkondades.