Selgusid 2014. aasta enimmüüdud raamatud
Eesti Kirjastuste Liidu raamatutest osutus menukaimaks Indrek Hargla teos “Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika. V osa”.
2014. aasta edetabel on taas mitmekesine, esindatud on kõik kuus valdkonda ja võime taaskord väita, et eesti inimene on praktiline ja usaldab eesti autorit – kõige enam leiame sel korral tabelist tarbekirjanduse raamatuid (raamatukogusõnastiku järgi on tarbekirjandus rakendusliku sisuga kirjandus), neid on 30 nimetust (2013 – 24 nimetust), milledest 21 on eesti autorite kirjutatud. Võrreldes varasemaga, mil domineerisid retseptiraamatud, saame öelda, et silma torkavad terviseedenduse ja toitumisraamatud ning esoteerika teemalised raamatud.
Teise suurema valdkonnana leiame tabelist lastekirjanduse. Edetabelis on neid 28 nimetust ning peaaegu pooled neist moodustavad eesti autorite teosed. Kuigi lasteraamatute osas oli enim ostetud “Eesti mõistatuste ja vanasõnade kuldraamat”, leiab edetabelist rohkesti väikelastele mõeldud ning kooliks ettevalmistavaid raamatuid, ilukirjandust on väga vähe.
Kolmanda valdkonnana leiame tabelist nimetuste arvu järgi teatmekirjanduse – entsüklopeediad, sõnaraamatud, atlased. Võrreldes 2013. aastaga, mil neid oli 13 nimetust, on seekord nimetusi 16. Ja taas – nendest samuti peaaegu pooled on eesti autorite teosed.
Ilukirjandusteoseid oli edetabelis 14 nimetust ja võrreldes eelmise aastaga on toimunud väike langus – 2013 oli see number 16. Sel korral aga ei ole selles valdkonnas ülekaalus algupärandid, vaid tõlketeosed. Kuid siiski saame rõõmustada Indrek Hargla ja Valdur Mikita teoste populaarsuse üle, mida mõlemaid on müüdud rohkem kui 10 000 eksemplari. Memuaaride osas saame võrreldes 2013. aastaga täheldada tõusu – sel aastal on neid nimekirjas kolme asemel üheksa nimetust, kusjuures nendest seitse on algupärandid. Aimevaldkonnast rõõmustab suur huvi „Matemaatika õhtuõpiku“ vastu, mille läbimüüginumbriks on 9034 eksemplari.
Kui 2010. ja 2011. aastatel moodustasid edetabeli raamatutest üle 60% tõlkeraamatud, siis 2012. aastal suhe muutus ja algupärandi osakaal kasvas 54%-le. 2013. aastal aga suhe muutus veelgi ning algupärandid moodustasid edetabeli raamatutest 63%. 2014. aastal on taas väike langus ja algupärand moodustab 56%.
Kolmandat aastat moodustasime edetabeli enimmüüdud e-raamatute kohta ja võrreldes 2013. aastaga saab täheldada jätkuvat elavnemist – kui 2013. aastal oli neid e-raamatuid, mida müüdi 50 ja enam litsentsi 53 nimetust, siis 2014. aastal on e-raamatuid, mille litsentse müüdi enam kui 100 tükki, 52 nimetust. Ja kindlalt saab öelda, et e-raamatute osas on ülekaalus välismaiste autorite ilukirjandusteosed – neist on 42 tõlkeraamatud.
Kokkuvõtvalt – võrreldes 2013. aastaga ei ole meie inimeste lugemishuvis palju muudatusi toimunud. Eesti autorite teosed on endiselt hinnatud ning eelistatakse praktilist ja teadmisi pakkuvat kirjandust. Samas soovin, et järgmisel aastal võiks edetabelist leida rohkem meie lastekirjanike ilukirjanduslikke teoseid, sest pakkumist selles osas leidub.
Menuraamatute tabel: EKL menukid_TOP100_2014
Eesti Kirjastuste Liit on loodud 1991. aastal ja tänase seisuga kuulub liitu 32 Eesti kirjastust – organisatsiooni.
_________________
NB! Menuraamatute edetabeli arvestusse ei kuulu õpikud ja perioodikaväljaannete lisad.
