Igapäevases elus vajame pidevalt mitmesuguseid infosõnumeid, mille arusaadavusest oleneb kogu ühiskonna ladus toimimine.
Kasutusjuhend, üürileping, majajuht, liiklusskeem, mobiilirakendus või reklaamleht on õnnestunud juhul, kui selle järgi on lihtne tegutseda ega teki vajadust mitu korda uurida, mida üldse öelda tahetakse. Mida selgem on suhtlus, seda parem on ühiskonnas elada ning seda suurem on riigi ja selle kodanike raha- ja ajasääst.
Selge sõnumi auhind antakse välja neljas kategoorias: parim selge sõnumiga tarbetekst, tarbepilt, tarbetekst koos tarbepildiga ning selge sõnumi edendaja. Võistlustööna võib esitada Eesti avaõiguslike ja riigiasutuste, vabaühenduste, eraettevõtete ja eraisikute loodud infosõnumeid. Esitaja võib olla iga üksikisik ja organisatsioon, kandideerida võib ka omaenda tööga.
Selge sõnumi auhinna on ellu kutsunud Eesti Keele Instituudi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Disainerite Liidu ja MTÜ Hooandja esindajatest koosnev komisjon, mis koondab keele-, reklaami- ja kujundusasjatundjaid.
Selge suhtluse edendamiseks Eestis korraldati 2013. aasta septembris Tallinnas selge keele konverents, kus osales üle 300 inimese ja mille ettekanded on järelvaadatavad aadressil selgekeel.ee.