Rumalana näivad ideed tuleb kiiresti teoks teha

„Suur tunnustus on see, kui inimesest kirjutatakse laul. Minul seda au pole olnud, küll aga kirjutati minust anekdoot. Mis vahet on Rein Langil ja Kalevipojal? Kalevipojale andis siil head nõu!“ tutvustas end läbi huumoriprisma loomemajanduse ekspert Ragnar Siil.

Kahepäevane loomemajanduse akadeemia õppereis tõi Loov Eesti ja piirkondlikud partnerid Hiiumaale. Esimesel päeval tutvusime saarel tegutsevate ettevõtjatega ja nende tegemistega (Vt: Valem edukateks tegemisteks (Hiiu)maal). Teisel aga toimus Ragnari eestvedamisel seminar loomemajanduse ülekandumisefektist (Spillover effect), mis rääkis kultuuri ja turismi seose ülekandumisest majandusele laiemalt. Endine Lennusadama tegevjuht ja EASi turismiturunduse juhi taustaga Ott Sarapuu pidas praktilise loengu kultuurist, turismist, turundusest ja muuseumitest.

Kultuuri ja turismi omavahelistest seostest

Ragnari sõnul tuleb uuringutest välja, et kunst ja kultuur annab Eestis tööd 5% elanikkonnast, mis on vägagi arvestatav number. „Kultuurivaldkonnas keskendutakse kultuuri sisemistele väärtustele ja öeldakse, et kultuurile ei saa panna hinnalipikut. Loomemajanduse arutelu põhjal peaks väitma, et kultuuril on sisemine väärtus, aga on ka muid väärtusi – näiteks majanduslik väärtus,“ põhjendas Siil ja lisas, et isegi kui MTÜ ei ole kasumile orienteeritud, loob kultuur enda ümber siiski väärtust ja sellest võidavad ümberkaudsed ettevõtted. „See ongi ülekandumisefekt – tahame või ei taha, ümberkaudsed ettevõtted ja inimesed võidavad.“ ütles Ragnar.

Tema sõnul kasutatakse ingliskeelseid väljendeid nagu spillover effect ja crossover effect tihti samas kontekstis, mis tegelikult ei ole õige. Spillover effect on vastupidine crossover effectile – viimane on eesmärgipärane tegevus, mille eesmärgiks ongi loomemajanduse mõjutusel ümberkaudsete ettevõtete ja inimeste võit näiteks müüdud teenustes või toodetes.

Loomemajanduse uuringutest on tulnud välja, et iga festivalile kulutatud euro toob festivali piirkonda tagasi keskmiselt neli eurot tulu. Kõige hullemal juhul toob tagasi vähemalt selle kulutatud eurogi. „Majanduskriisi ajal 10 aastat tagasi oli meil seda väga raske selgitada omavalitsustele, kes kärpisid eelarvet kultuuri arvelt,“ tõi näite Ragnar ja lisas, et on palju näiteid sellest, kuidas kultuuri püütakse siduda teiste toodetega või vastupidi. Üheks heaks näiteks on „Dortmund concert milk“ (ingliskeelsete subtiitritega). Video eesmärgiks oli promoda klassikalist muusikat ja saada Dortmundi kontserthall paremini pildile. Mis te arvate, kas see tuli neil hästi või väga hästi välja?

„Kõige targem asi mida me siit õppisime, on see, et tuleb leida „rumal“ idee ja see kiirelt teoks teha,“ kommenteeris naljatades loomemajanduse ekspert Ragnar Siil geniaalseid riigi või sihtkoha brändingu videoid. „Selliseid näiteid on palju, “ lisas ta.

Valed, neetud valed ja statistika

„Kas teate Mark Twaini kõige kuulsamat lauset numbrite kohta?“ küsis Ott Sarapuu, kes pidas praktilise loengu kultuurist, turismist, turundusest ja muuseumitest. „On olemas kolme sorti valesid: valed, neetud valed ja statistika,“ vastas ta oma küsimusele. Miks ta selle näite tõi, oli see, et kui Eesti majutusettevõtetes oli eelmisel aastal kokku 6,5 miljonit ööbimist, sellest 4,2 milj välisturisti ja 2,4 milj siseturisti, siis Hiiumaal oli siseturistide poolt kasv 2016/2017 aastal tervelt 10% ja välisturistide poolt ööbimiste kasv 2%. Väike kasv, kuid kasv siiski. Statistikaga mängides võib see protsent tunduda arvestatav. Kui aga numbreid vaadata, kujuneb pilt hoopis teiseks. 2016/2017 aastal kasv siseturistide poolt 29 600 ööbimist, välisturistide poolt 7 800 ööbimist Hiiumaal. 2,4 miljonist siseturistist on käinud vaid 29 600 inimest Hiiumaal, mis näitab, et arenguruumi on veel kõvasti.

„Mida saaks teha? Mis on need asjad, mis turismi mõjutaksid? Parem kliima?“ küsis Ott. „See pole meie mõjutada. Midagi saame ikka selle heaks ära teha, mõeldes toidu-, arhitektuuri-, kultuuri-, muuseumi-, filmi-, või mõne mu turismivaldkonna peale, mis inimesi teatud sihtkohta valima panevad,” lisas ta.

Nüüd oligi käes loengu praktiliseks pooleks. Osalejad pidid moodustama kaks gruppi ja said lähteülesandeks mõelda välja Järvamaale plaan, mis tooks sinna nii sise-, kui välisturiste ja lisaks piirkonnale püsivalt väärtust.

Järjest enam olulisem on vastutustundlik turism, autentsus ja lugude jutustamine. Idee võib hea olla, kuid nagu videost ka näha, on loo jutustamise oskus äärmiselt oluline, et esitleda oma ideed maailmale. “Mis võiks olla Järvamaa lugu?” andis Ott mõtteainet ülesande lahendamiseks.

Osalejatel tuligi välja mõelda välja üks toode läbi loomemajanduse, mis muudaks Järvamaa läbisõiduhoovist peatuskohaks. Sellest räägib SA Järvamaa Arenduskeskuse MTÜ konsultant Taive Saar.

Olin nii tänulik, et valiti Järvamaa, sest saada selliselt varasema etteaste poolt paika häälestatud seltskonna mõttemängude teema, oli lihtsalt suurpärane võimalus. Esmalt oli uudishimu, et mida inimesed Järvamaast teavad. Noh selgus, et teatakse üldtuntud asju, mis ongi eemalt vaadates säravamad kui seest poolt tundub. Vist on nii iga paigaga?

Arvamusfestival ja lillelaat, mõned muuseumid ning vallitorn, Paide-Türi jooks, süda kui kesk-eesti sümbol.  Ülesanne oli ehitada midagi uut pinnale, kus midagi juba on. Hämmastav oli, et peale Paides sündinud ja seejärel siit kohe ära kolinud Arvo Pärdi ja Koit Toome vanaema ei meenunud meil ühtegi laialdaselt kuulsat inimest, kes siit pärit võiks olla. Hetkel kuulsust koguvad raadiohääled Madis Aesma, Robert Rool ja Bert Järvet küll meenusid, kuid nende väärtus alles kasvab ajas. Ja siis see sündis. Rääkisin mõttekaaslastele oma loo, mille kaudu jõudsime arusaamiseni, et Järvamaast võiks saada tulevikukuulsuste kasvulava.

Äge oli see, kuidas teemat arutav seltskond elavnes ja asus pakkuma idee teostamiseks olulisi lahendusi, detaile.  Ka kriitilised küsimused ei tekitanud enam ohutunnet vaid pigem väljakutset, mis tuleb ka idee ellu kutsumiseks lahendada.

Võtsin sellest kogemusest kaasa just selle kaasatuse tunde, kuidas võõrad inimesed said inspireeritud ja soovisid panustada. Arvan, et siin on üks arengutegureid: häälesta inimesed mõtestatud teemakäsitlusega ning seejärel anna neile võimatuna näiv ülesanne ja ainult (!) poole tunniga jõuavad seni üksteist mitte tundnud isikud sütitava ideeni, milles peitub lahendus ja millega saab edasi töötada. Jah, lõpplahenduseni oleks veel pikk tee aga kogemus andis usu, et igal lõpplahendusel peab olema tähendusega loodud algus.

—

Külastasime Hiiumaad 18. ja 19. oktoobril loomemajanduse akadeemia raames. Koos piirkondlike partneritega tegime tutvust sealse loomemajanduse valdkonnaga. Akadeemia esimesel päeval võtsid meid lahkelt vastu ja tutvustasid oma tegemisi ning plaane sellised ettevõtted ja kohad nagu Soonlepa karjamõis, Hiiu-Suuremõis, Hiiumaa muuseum, kunstiresidentuur KORDON ning Kassari puhkekeskus (Vt “Valem edukateks tegemisteks (Hiiu)maal”). Teisel päeval toimusid loomemajanduse eksperdi Ragnar Siili ja endise Lennusadama tegevjuhi ning EASi turismiturunduse juhi taustaga Ott Sarapuu eestvedamisel loomemajanduse valdkonna loengud, kus tuli lahendada praktilisi ülesandeid.

Loomemajanduse akadeemia on osa Loov Eesti+Maa II projektist, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest.