Eile Riigikogus toimunud Eesti loomemajanduse ümarlaud tõi ühte ruumi kokku poliitikakujundajad, teadlased ja praktikud majanduse ning kultuuri valdkondadest. Kolmetunnise intensiivse mõttevahetuse käigus kaardistati Eesti loomemajanduse praeguseid kitsaskohti ning otsiti lahendusi nende ületamiseks.
„Vale on see vastandamine, mida viimasel ajal kuuleb – et Eestil on vaja rohkem insenere, mitte nö pehmete erialade esindajaid. Sellisele vastandamisele tuleb lõpp teha, me oleme nii väikeses riigis ja meil on kõiki vaja,” sõnas Riigikogu Majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas. Lisades samas, et: „Ühise tegutsemise ja arusaamise koha pealt on oluline, et tugevate majandusharude esindajad saaksid aru, mida loovus tegelikult tähendab ettevõtluse ja majanduse jaoks laiemalt. Loovus ja ettevõtlikkus käivad käsikäes – loov inimene on ettevõtlik inimene.“

Kriitilisemad märksõnad, mis ettekannetest ja hilisemalt arutelult kõlama jäid, olid killustatud haridus, erinevate sektorite puudulik omavaheline lõimitus ning ebastabiilne rahastus.

Martin Pärn, disainer ja Eesti Kunstiakadeemia külalisprofessor tõi oma ettekandes välja loome ja majanduse vähese integreerituse Eesti hariduskavades, mis tema hinnangul seab lõhenenud aluspinnase ka Eesti loomemajandusele.“Tänane tehnoloogia ja majandusharidus ei käsitle üldse disaini – millist väärtust see loob ja kuidas disaini oma eesmärkide nimel ära kasutada. Disaini kasutamise oskused ei ole õppekavadesse integreeritud,“ tõi Pärn välja.

Ettevõtja ja disainer Ville Jehe keskendus seejärel tootmis- ja teenindussektori ning loomevaldkondade puudulikule lõimitusele. Tema sõnul ei nähta Eestis loomemajandust mitte kui lisandväärtuse andjat, vaid pigem kui kuluallikat. „Eesti loomemajanduses ei ole veel töötavaid majandusmudeleid,“ sõnas Ville. „Kui me räägime loomemajanduse kui sektori terviklikust arendamisest, siis eristub siin kaks etappi. Arendustegevuse esimene etapp on üldine teadlikkuse kasv – vaja on tekitada nõudlus ja siseturu teke. Alles järgmises etapis saab rääkida ekspordist ja ekspordivõimekusest, mis on väga oluline riigi seisukohast. Ekspordi mõttes on väga oluline koostöö. Kõik loomemajanduse sektorid võiksid jõuda eksporti.“

Kolmas kõneleja praktikute poolelt oli Helen Sildna, kes on aastaid töötanud kontserdikorraldajana ning on nüüd, läbi Tallinn Music Week festivali asunud tegelema ka Eesti muusika vahendamisega maailmale. Helen Sildna leidis, et loomemajanduse projektipõhised toetusskeemid pärsivad valdkonna pikaajalist arengut, rahvusvahelist koostööd ja ekspordi arendamist. Samuti tõstatas ta viimase aja käibemaksutõusu mõju loomemajanduse valdkonna ekspordivõimekusele pikemas plaanis. „Rääkides ekspordist, siis meil ei ole midagi eksportida, kui meil ei ole siseturul võimalik areneda. Kõik suuremad festivalid on täna olukorras, et nad peavad programme kokku võtma,“ nentis Sildna. Samuti leidis ta, et praegused toetus ja hindamiskriteeriumid ei arvesta sektori vajadustega. „Loomevaldkond on seotud protsessiga ja arenguga – selles valdkonnas on tagurlik motiveerida, et me toetame valmistoodet. Me peaksime liikuma selles suunas, et toetame protsesse ja pikaajalisi plaane.“
Samalaadset jäikust ja liigset orienteeritust kiirele kasule nägi olulise probleemina ka Tartu Loomemajanduskeskuse juht Raul Ore?kin – seda loomemajanduse riigipoolsete tugimeetmete kontekstis. Tema hinnangul ei arvesta riigipoolsed tugimeetmed praegu loomemajanduse eripäradeja ja süsteemi tuleks muuta senisest oluliselt paindlikumaks ja lihtsamaks.

Anzori Barkalaja, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rektor, tõi esile loomemajandust kui head võimalust piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks ja hea elukeskkonna kujundamiseks. „Maksupoliitikas tuleks tekitada korrelatsioon, et loomemajanduses tegutsejad näevad otsest korrelatsiooni oma tegevusaktiivsuse ja kättesaadavate ressursside vahel ning ka kohalikud omavalitsused näeksid selgemalt loomemajandusest lähtuvat otsest tulu. Et me ei tõstaks kultuuri toetuseks mitte enam viinapitsi, vaid tegeleksime majandusega.“ Paraku ei olda sellest tema hinnangul veel kohalikul tasandil aru saadud. Vähe on omavalitsusi, kes tegelevad loomemajanduse teadliku arendamisega, kuigi sellest lõikaksid hea koostöö korral kasu nii kohalikud ettevõtjad, elanikud kui ka omavalitsused ise, arvas Barkalaja.

Päeva kokkuvõtteks lausus Kultuuriminister Laine Jänes,

Seminaril  osalesid Riigikogu Majanduskomisjoni ja Kultuurikomisjoni liikmed, valdkonna arendamisega tegelevad ametnikud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Kultuuriministeeriumist, Haridusministeeriumist,kohalike omavalitsuste,suuremate linnade ning ülikoolide, erialaliitude ja loomemajanduse tugistruktuuride esindajad.

Ettekannete audiofailid ja slaidiesitlused lisanduvad paari järgneva päeva jooksul ka Loov Eesti loomemajanduse portaali aadressil www.looveesti.ee

Loov Eesti on Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatud programm, mis aitab kaasa loova majanduse ja ettevõtliku loovuse väärtustamisele ja arendamisele Eestis.

Tiina Urm
Loov Eesti meediajuht
Gsm: 55651862
E-mail: tiina@looveesti.ee
www.looveesti.ee