Riigihanke võitmiseks tulevikus odavaimast pakkumisest ei piisa

Lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest peab Eesti lähiaastatel muutma oma riigihangete seadust ning koos sellega soovitakse muuta ka arusaama, et kõige madalam hind ei oleks enam kõige olulisem kriteerium, mis määrab riigihanke võitja.

Eesti avalik sektor kulutas 2011. aastal hangetele kokku 1885 miljonit eurot ehk üle viie miljoni euro päevas, nähtub rahandusministeeriumi viimasest statistikast. See on suur summa raha, mida majandusministeeriumi sõnul võiks kasutada targalt, et motiveerida ettevõtjaid looma suurema lisandväärtusega tooteid, vahendas “Aktuaalne kaamera”. 

Kui vaadata hankeid lepingu maksumuse lõikes, siis aastal 2011 kätkesid umbes pooled hanked ehitustöid. Kui vaadata hanke võitjaid, siis nähtub, et suures ülekaalus olid kodumaised pakkujad.

“Ettevõtte tootearendus ei saa tekkida tühjast kohast. See peab olema tunnetatud paratamatus või selge signaal turult, et seda toodet või teenust on tarvis. Riik targa tellijana saaks olla informatsiooni vahendaja ja turu tekitaja. Mis on siinjuures kriitiline, et riik ei jääks ettevõtte ainsaks kliendiks. See tellimus või toode peab olema selline, et lõpuks saab ettevõte seda toodet või teenust eksportida,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsioonitalituse juhataja Marika Popp.

Elektriautode laadimisvõrgu hange oli üks selliseid, kus hinna kõrval oli samas kaalukategoorias palju teisi kriteeriume. Hanke võitja ABB Eesti märgib, et majandusministeerium oli tol korral hankesse kokku kogunud kõik maailmas eksisteerinud ideed, sest valmis süsteemi ei leidunud. Nüüd pakub firma seda Eesti lahendust juba Hollandis, Soomes ja mujal.

“See on kogemus, mida me ka ise õpime. Arendame seda edasi vastavalt kliendi käitumisele viie aasta vältel,” sõnas ABB Eesti automaatikaprojektide äriüksuse juht Mart Tuuling.

Arendustegevust harrastavad ettevõtted olid 2010. aastal edukad vaid 0,5 protsendil riigihangetest. Tallinna tehnikaülikooli teadlaste sõnul on odavaima hinna põhimõte sügavalt juurdunud Eesti riigihangetekultuuri: püütakse vältida riske, puudu on ka kompetentsetest ametnikest.

“Juhtide kompetentsus ja juhtide riskivalmidus peab kasvama. Peame juhte koolitama ja andma neile selged juhised,” ütles rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Agris Peedu.

Majandusministeeriumi sõnul võiks riik läbi hankepoliitika toetada innovatsiooni just tervishoiu- ja ehitussektoris ning kaitsetööstuses. Uus riigihangete seadus jõustub 2016. aastal.