Ragnar Siil loomemajanduse ekspordist: Lihtsaid lahendusi ei ole olemas
Euroopa Liidu loomemajanduse töögrupp andis hiljuti välja 2. raporti, mis esitles kultuuri ja loomemajanduse valdkonna rahvusvahelistumist ja eksporti parimate praktikate näitel. Palusime senisel töögrupi juhil Ragnar Siilil raportit lahti mõtestada.
2011 aastal Euroopa kultuuriministrite poolt ellukutsutud Euroopa Liidu loomemajanduse töögrupp võttis eesmärgiks analüüsida kohalikke parimaid praktikaid ning pakkuda välja lahendusi ja soovitusi edasiseks strateegiliseks tegevuseks.
Töögrupp keskendus Ragnari sõnul kolmele teemale: “Esimene raport analüüsis,kuidas struktuurifonde kasutada ning teine, käesolev, uuris kultuuri ja loomemajanduse valdkonnas rahvusvahelistumist ja eksporti. Kolmas raport on töös ning toob välja ligipääsu finantsidele,” selgitas Ragnar.
EL töögrupid ei tegele uuringutega, vaid on oma olumuselt poliitikainstrument, mille eesmärk on analüüsida ning pakkuda lahendusi välja riiklikul ja regionaalsel tasandil.
“Peamine eesmärk on näha, mida Euroopas juba tehakse. Raportit lugedes selgub igaühele, et Euroopa on täis põnevaid lahendusi. Mõstlik on ju ühisest kogemusest õppida, mitte nullist alustada,” lisas Ragnar.
Esiti tutvustatakse raportit erinevatel võimutasanditel – Euroopa Komisjonis, valitsustes, samuti kasutati infot Loov Euroopa tegevusi planeerides. “Raporti kasutusvaldkond on lai – see on mõeldud poliitikakujundatele kohalikul tasandil, riigis, EASile, välisministeeriumitele. Kasulikku infot leiavad ekspordiagentuurid, saatkonnad ja teised, tutvudes praktikatega, mida on võimalik teha. Samas tuleb arvestada, et ajalooline ja kultuuriline taust on meil siiski erinev ning praktikad ei ole universaalsed,” tõi Ragnar välja subjektiivse aspekti.
Eestit puudutav näide käsitles raportis arenduskeskuste toetamist ning loomemajanduse ekspordiplaanide tähtsustamist. “Kui rääkida headest eeskujudest, siis näiteks Wales’i ning Belgia riiklikus ekspordiplaanis on loomemajandus sees. Hollandlastel on jälle sisse seatud nn. ekspordiagentuurid erinevates sihtkohtades, kus uuele turule sisenedes palju tuge saab,” rõhutas Ragnar eksporditegevuste olulisust.
Milline on aga Eesti positisoon Euroopas? “Leian, et kultuur ja loomemajandus on meil mobiilne ja väga kiiresti kasvav. Eesti kultuuri tegijad on väga rahvusvahelised, kuid ettevõtted on väikesed. Ekspordi ja majanduslikus mõttes oleme alles lapsekingades. Samas kultuuriekspordis on küll suur areng, riigi toetus ekspordile on kasvanud üle kahe korra. Konkurents on Euroopas suur, keeleruum erinev ning meie tegijad on väikesed. On teada, et meie turg on väike ja vahendajatest on suur puudus,” on Ragnar aus.
Raport näitab, et eksporti ei pea toetama ainult rahaga. Hästi toimivad erinevad innovatiivsed lahendused nagu voucherid ja osakud, riigi ja erasektori koostöö, ekspordilaenud, krediidiriski jagamine.
“Lihtsaid lahendusi ei ole tegelikult olemas,” võtab Ragnar kokku. “Luua tuleb kompleksmeetmed– kes vajab nõu, kes raha, garantiid, või hoopis vahendajaid. Riskide hindamine ei ole loomemajanduses keerulisem, kui ettevõtluses.”
Tutvu raportiga siin.
