Programm “Kultuur” aitab kultuurikorraldajatel EL toetusi taodelda
Aasta alguses avaldas Eesti Konjunktuuriinstituut kultuuriministeeriumi tellimusel valminud uuringu „ Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs”, millest selgus, et kultuurisündmusesse panustatud iga euro toob piirkonnale tagasi neli eurot. Kultuuri Kontaktpunkt abistab kultuurikorraldjaid Euroopa Liidu ruumis programmi “Kultuur” raames toetusi taodelda.
Otseselt majandusliku käsu kõrval parendavad kultuurisündmused kohalikku elukeskkonda, tõstavad piirkonna kultuuritarbimise taset ja mainet ning potentsiaali turismikohana. Mainitud lisandväärtused ilmnevad kõige selgemini suuremate sündmuste puhul, kus nii esinejate kui pealtvaatajatena osalevad väliskülalised, kuid väiksemadki kultuuriüritused ei jää mõjuta.
Kultuuri Kontaktpunkt
Suurte kultuurisündmuste korraldamine toob endaga ilmselgelt ka probleeme, millest suurimad on eelarve piiratus ja korraldajate vähene kogemus. Siinkohal tasuks pöörduda Kultuuri Kontaktpunkti poole, mis vahendab informatsiooni Euroopa Liidu programmi “Kultuur” kohta ja püüab jõudumööda aidata teisteski küsimustes, mis puudutavad kultuuri rahastamist Euroopa Liidus, Eestis ja mõnevõrra mujalgi maailmas. Kultuuri Kontaktpunkt tegutseb Eestis 2000. aastast, neist viimased neli Eesti Teatri Agentuuris.
Kontaktpunkti peaülesanne on koguda ja jagada informatsiooni Euroopa Liidu programmi “Kultuur” kohta ning aidata taotlejaid dokumentide täitmisel. Rõõm on tõdeda, et Eesti osalusega projektide arv on aasta-aastalt suurenenud (2012. aastal sai toetust 12 projekti, kus eestlased pea- või kaaskorraldajad) ning programmis on osalenud kümneid ja kümneid Eesti kultuurikorraldajaid.
Masuaastad, mis eeldatavasti pidanuksid kultuuriürituste korraldamisele laastavalt mõjuma, sest just kultuurivaldkond sattus suurimate kärbete ohvriks, tõid mõnevõrra ootamatult just taotluste arvu suurenemise. Ilmselt hakkasid kohalikud kultuurikorraldajad tavapäraste toetusmehhanismide vähenemise tõttu uusi võimalusi otsima ja nii mõnigi neist on nüüd programmi “Kultuur” osaline.
Iga riigi otsustada
Euroopa Liidul ei ole ühtset kultuuripoliitikat ja meetodid, kuidas kultuuri toetada, on iga liikmesriigi sisepoliitiline küsimus. Programm “Kultuur” toetab rahvusvahelist koostööd kultuuri valdkonnas. Programmi prioriteet aastatel 2007-2013 on kultuuriinimeste ja kunstiteoste riikidevahelist lükumist toetada. Euroopa Liidus elab kümneid rahvaid, kes räägivad eri keeli, ja neil kõigil on oma kultuuripärand, mille säilitamine ja tutvustamine aitab kaasa Euroopa Liidus väärtustatud kultuurilise mitmekesisuse arengule. Oluline on, et kultuurivahetuses osalejad jagavad omavahel kogemusi, õpivad ise ja õpetavad teisi.
Programmil “Kultuur” on kultuurikoostöö ergutamiseks mitu tegevussuunda, millest valdkonna organisatsioonidele toetust jagatakse. Mainigem neist kolme, mis peaksid Eesti kultuurikorraldajatele kõige paremini sobima. Toetussuunad Esiteks koostööprojektid, milles peavad osalema vähemalt kolme (aga võib ka rohkem) Euroopa Liidu riigi organisatsioonid. Tegemist on lühikeste projektidega, mille maksimaalne kestus on kaks aastat. Projekt võib toetust saada kuni pool ehk 50 protsenti eelarvest, ülejäänud osa jaguneb korraldajate vahel. Kuna oluline on, et projekti raames toimuks kultuurivahetus, inimeste ja kunstiteoste riikidevaheline liikumine ning korraldatavad sündmused oleksid kohalikust tähtsusest laiema mõjuga, on projekti minimaalne eelarve 100 000 eurot.
Teiseks mitmeaastased koostööprojektid, mis on vormiliselt sarnased eelmise kategooriaga, kuid mõeldud eelkõige jätkutegevuste toetamiseks. Tingimuseks on vähemalt kuue riigi organisatsioonide koostöö ja projekti kestus peab jääma vahemikku kolm kuni viis aastat. Tavaliselt taotlevad sellest tegevussuunast toetust kultuurikorraldaiad. kellel on koostööprojektide kogemus ja kes tahavad oma tegevust Euroopas veelgi laiendada.
Kolmandaks kirjandustõlke projektid, mis erinevad eelmistest meetmetest selle poolest, et tegemist ei ole otseselt koostööprojektidega. Toetust saab küsida üksikorganisatsioon, mis tegeleb kirjastamisega, ja toetus on mõeldud ilukirjanduse tõlkimiseks. Tõlkimist toetatakse Euroopa Liidu kõigist 23 ametlikust keelest, peale selle ladina ja vanakreeka keelest. Toetussumma on fikseeritud ja sõltub teose lehekülgede arvust.
Allikas: Pärnu Postimees
