Priority Area Culture: projektide rahastamine
Täna lõppes Priority Area Culture konverents Tallinna rahvusraamatukogus. Kui esimesel päeval vaadati minevikku ja leiti ühiseid jooni loomemajanduse projektides, siis täna suunati pilk tulevikku ning räägiti projektide rahastamisest. Jõuti järeldusele, et võimalusi on, tuleb vaid leida väljundeid, et neid kasutada.
Priority Area Culture konverentsi teise päeva fookuses: kultuurisektori tulevik ja kultuuriprojektide rahastamise võimalused. Euroopas on kultuuri rahastamisel kasutuses erinevad toetusskeemid ja vastavalt erinevad tingimused ning eesmärgid. Seoses Euroopa Liidu programmperioodiga 2014-2020 on loodud võimalusi loomemajanduse ja lõimumise toetamiseks. Konverentsil tehti üelvaade programmidest, mis toetavad koostööd, arengut ja innovatsiooni nii Euroopa Liidu sisese kui välise koostöö edendamiseks. Toetusprogramme on palju, kuid ambitsiooni leida endale sobiv on keeruline, sest valik on kirju.
Konverentsil projektide rahastamise teemal võtsid sõna:
Katre Kajamäe-Loov Euroopa
Aleksandra Zakrzewska- Poola Infrastruktuuri- ja Arenguministeerium
Merike Niitepõld- Edela-Soome Maavolikogu
Thorsten Kohlisch-South Baltic Cross-border Co-operation
Anthony Jay- CBSS (Council of the Baltic Sea States) Project Support Facility
Yvonne Haljaer Jensen- Põhjamaade Ministrite Nõukogu
Åsa Bjering- Rootsi Instituut
Katre Kajamäe tutvustas Loov Euroopa (Creative Europe) programmi, mille kaudu EL investeerib aastail 2014-2020 audiovisiuaal- ja kultuurivaldkonda 1,46 miljardit eurot. Uus raamprogramm ühendab varem eraldi seisnud programmid „Kultuur,” „MEDIA” ja „MEDIA Mundus.“ Programmi eesmärk on suurendada kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet, edendada kultuuri- ja audiovisuaalteoste ning loovisikute piiriülest liikuvust, jõuda laiema publikuni nii Euroopas kui ka mujal ning soodustada innovatsiooni ja uute ärimudelite väljatöötamist. Alamprogramm Kultuur on toetab: rahvusvahelist koostööd, võrgustikke, platvorme ja kirjandustõlkeid. Taodelda võivad juriidilisedisikud, kes tegutsevad kultuuri- või loomesektoris ning on ametlikult tegutsenud vähemalt 2 aastat. Alamprogramm MEDIA põhikontseptsioon on ka Creative Europe’is üldjoones sama, mis varasematel perioodidel: Euroopa Komisjon toetab filmitööstuses kahte suurt pealiini, milleks on tootmiseelne periood ja tootmisjärgne periood.
Projekte võivad esitada programmis osalevate maade riikliku, era- või kolmanda sektori organisatsioonid, mille põhitegevus puudutab kultuurivaldkonda. See tähendab, et kultuur peab olema asutuse üheks põhikirjaliseks tegevuseks. Lisaks EU liikmesriikidele võivad projektides osaleda ka EFTA ja ENPI programmi riigid ning kandidaatriigid. Eestis jagavad programmi kohta infot Loov Eesti ja Eesti Filmi Insituut. Leia täpsem informatsioon Loov Euroopa kodulehel.
Aleksandra Zakrzewska, Poola Infrastruktuuri- ja Arenguministeeriumist, rääkis lähemalt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist. Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014-2020, mil Eestil on võimalik saada 5,913 miljardit eurot toetust, rõhutatakse rahvusvahelist koostööd, innovaatilisust ja konkurentsivõimet. Euroraha kasutamise aluseks on viis fondi: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond (ÜF), Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Merendus-ja Kalandusfond (EMKF). Selles on kokku lepitud rahastamisprioriteedid, eesmärgid ja oodatavad tulemused, euroraha kasutamise eeltingimused ning vahendite administreerimise üldine korraldus. Zakrzewska sõnul leiavad kultuurisektori projektid toetust erinevates kategooriates nagu energiamajandus, ettevõtlus ja turism, haridus, infoühiskond, keskkonnahoid, regionaalne ja kohalik areng, teadus- ja arendustegevus, tööhõive, Euroopa territoriaalne koostöö. 2014-2020 perioodil keskendub Poola Infraskutkuuri- ja arenguministeerium eelkõige teemadele, mis toetavad väljaõpet ja uudsete suunade arendamist kultuurivaldkonnas. Tutvu lähemalt programmide ja tähtaegadega Euroopa Struktuurifondi ja Investeeringu kodulehel.
Yvonne Haljaer Jensen, Põhjamaade Ministrite Nõukogust, Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmide jaotusest:
–Ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogramm– mõeldud Põhja- ja Baltimaade konkurentsivõime suurendamiseks maailmas. Eelarveks on 2 000 000 Taani krooni. Üks olulisemaid tingimusi toetuse saamiseks: vähemalt 3 riigi osalus: 2 Põhjamaad + 1 Balti riik või 1 Põhjamaa + 2 Balti riiki. Toetust saab erialasteks kohtumisteks, võrgustikutegevusteks (seminaride, töötubade korraldamine), praktikumideks ja õppereisideks. Peatähelepanu on suunatud loomemajandusele ja innovatsioonile.
–Põhja-Balti kultuuri mobiilsusprogramm- mõeldud Põhja- ja Baltimaade loovisikute koostöö edendamiseks. Eelarve 1,6 miljonit eurot aastas Programm koosneb kolmest osast: kultuurikoostöövõrkude toetused, reisitoetused ja toetused loovisikute residentuuridele. Põhjamaade Kultuurifondi toetused on mõeldud nii professionaalsetele kui ka amatöörkunstnikele.
-Kunsti- ja kultuuriprogramm annab kunsti- ja kultuuriprofessionaalidele võimaluse taotleda toetust uuenduslikeks ja harivateks ettevõtmisteks. Eelarve on 2,3 miljonit eurot aastas suunatud projektidele, mis tegelevad aa) tootmispõhise tegevuse ja tulemuse esitlemisega või b) erialase pädevuse tõstmisee, arvamuste, hinnangute, teadmiste ja oskuste vahendamisega. Väga oluline on publiku kaasamine ja professionaalide omavaheline tihe suhtlus. Rohkem informatsiooni erinevatest toetustest kodulehel.
CBSS Project Support Facility esindaja Anthony Jay tutvustas võimalust taodelda “seemneraha” ehk toetust, mis ei küündi miljonitesse eurodesse, vaid jagamisele minev summa on kokku 1 miljon eurot. Toetusega, mida pakub CBSS, rahastatakse võimalusi uute partnerluste loomiseks ning ideede katsetamiseks. Toetatakse projekte, mis tegelevad piirkonna identiteedi hoidmisega, vastupidava ja kasvava piirkonna olustikuga või turvalise piirkonna loomisega. Projektid peavad olema rahvusvahelised, sest eesmärgiks on tagada erinevate riikide koostööl projektide jätkusuutlikus. Maksimaalne summa ühe projekti kohta on 50 000 eurot. Projektitaotlusi võivad algatada erinevaid juriidilised isikud Läänemeremaade Nõukogu liikmesriikidest, samuti Läänemeremaade Nõukogu eksperdirühmadest ja Läänemeremaade võrgustikest. Rohkem informatsiooni kodulehel.
Taotluste kohta lisainformatsiooni ka siin.
