Priit Hõbemägi: Ajakirjandus vajas värskendavat jalahoopi
26. mail toimunud seminaril “Ristmeedia tulevik” rääkis teiste seas innovatiivsest lähenemisest ajakirjanduse levitamisele Ekspress Grupi multimeedia uudisruumi projekti juht Priit Hõbemägi.
Paberi peale trükitud toode on juba üleeilse päeva mõtlemine, ajakirjandusele antud värskendav jalahoop oli väga vajalik, ütles Ekspress Grupi multimeedia uudisruumi projekti juht Priit Hõbemägi avades esimest korda avalikkusele nn supertoimetuse ideed.
Ajakirjanduses toimunud muutused on olnud ülikiired, meedia on muudatuste tõmbetuultes otsinud uut tegutsemismudelit. Alles 2010. aastal uhkustas Eesti Ekspress oma ökopaberile trükitud kompaktse väljaandega, mille vahelt ei pudene lisasid. Vaid pool aastat hiljem tuldi välja täiesti uue kontseptsiooniga – multimeediaplatvormil Ekspress Proga. Ekspressi on nüüd lisaks paberile ja veebile võimalus lugeda IPadist ja uuendusliku lahendusega ka PCst.”Mul oli jälle võimalus millestki innustuda ja vaimustuda,” rääkis Hõbemägi.
Areng on aga hoopis suunatud integreerituma lahenduse poole, mida inglise keeles kutsutakse Multi-titled integrated newsroom või eesti keeles lihtsamalt supertoimetuseks. „Ajakirjandusele ei ole keegi ette kirjutanud, milliseks ta peab muutuma, tal on täielik vabadus muutuda milliseks tahes,” kiitis Hõbemägi valikuvõimalusi. Tema sõnul on õnneks Euroopas arenemisvajadusest aru saadud, Ameerikas on alles enesehaletsuse periood.
Uues toimetuses saab põhimõtteks loo-keskne lähenemine kasutades väga erinevaid platvorme. Ajakirjanik kirjutab loo ja toimetaja otsustada jääb, millises kanalis see avaldatakse. Ajakirjaniku seni suhteliselt rutiinsest tööst saab niiviisi põnev loominguline multimeedia kogemus.
„Ajakirjanikud peavad juurde õppima hulga oskuseid, mida neil varem polnud. Kuivana tunduva kirjutamisetöö kõrvalt on võimalik minna videote, telesaadete, IPadi jms juurde. Ajakirjandusele annavad uued tehnoloogiad vajaliku jalahoobi,” rääkis Hõbemägi.
Hõbemägi sõnul võimaldab selline lähenemine ühendada grupi erinevate väljaannete ressursid ,et toota suurema efektiivsusega rohkem sisu erinevate kanalite jaoks. Konkurents väljaannete vahel jääb, aga mitte ajakirjanike vaid peatoimetajate tasemele.
Ka töökorralduslikult on supertoimetuse loomiseks vaja teha muudatusi. Väljaannete ajakirjanikud on vaja paigutada ühisesse ruumi, muuta juhtimisstruktuuri, kasutada maatriksjuhtimist ja luua horisontaalseid sisutootmisüksuseid, jälgida väga täpselt brändide sihtrühmi ja võtta kasutusele uut tehnoloogiat, loetles Hõbemägi. Sellise tegevuskorralduse puhul on oluline võtta kasutusele moodne sisuhaldussüsteem (CMS), mis võimaldaks erinevatest meediaväljunditest ristotsingut, samuti on vaja sisustada lihtsam telestuudio videote tootmiseks. „Trükimeedia arengus on TV väga oluline. Kes oskab erinevatele platvormidele sisu teha, need arvavad, et kõige lihtsam on tegeleda TV-ga. Ka reklaamiandja saab aru, et TV seriaali ette pandud reklaami saab panna samal moel ka mõne ajakirjandusväljaande veebikanalisse. Nii saab senine trükiajakirjandus tele-ala hõivates kasvatada ka reklaamitulusid,” selgitas Hõbemägi..
Nn supertoimetus tegutseb 24 tundi ööpäevas ja loob sisu erinevate brändide all erinevatele platvormidele kasutades vähemalt kuut erinevat väljundit: paberleht ,veeb, veebitelevisioon, fotod, Ipad, mobiil.
Loe ka: Raimo Lang: Meediamaastik on teinud 360-kraadise pöörde
Ian Ginn: Eilse meedia ärimudel täna enam ei tööta!
Kätlin Kontor: Usaldage rohkem tootjat!
Mikk Rand: Autoritaarne ja demokraatlik protsess käsikäes
