Esiteks, see on esimene PÖFF, kus meil on kõik saalid professionaalse tehnikaga varustatud ja me ei pea ehitama ühtegi ajutist kinosaali, ei Tallinnas ega üheski teises linnas, kus PÖFFI filmid linastuvad. See on ajalooline! Teiseks, E-Betoonelement kingib PÖFFile skulptuuri, pöffi-hundi, mille autor on Simson Seakülast. Kuju hakkab seisma Solarise juures ja on pühendatud meie festivalile. Aga festival omakorda on pühendatud filmikunstile ja autorikinole, nii et nüüd on meil maailmas esimene filmikunstile pühendatud skulptuur.
Kolmandaks on meil kaks uut projekti: filmiturg Black Market ja «kirjandus filmiks». Viimasel hakkame tutvustama erinevate riikide kirjandusteoseid, mille põhjal võiks filmi teha.
Neljandaks on meil kavas Põhja-Ameerika indie-filmide võistlusprogramm.
Viiendaks. Üle pika aja on meil festivali lõpetamine suures saalis, sedapuhku siis Nokia kontserdisaalis Solarise keskuses. Ja nüüd me võime lõpetamisele taas pileteid müüa. Müüki tuleb umbes 1000 piletit, nii et ka publik saab lõpetamisest osa.

Kuidas avaldab majandussurutis mõju PÖFFile?

Raha on meil muidugi vähem. Kunagi alustasime me 300 000-kroonise eelarvega. Tänavune eelarve on 14 miljonit. Kõlab ju päris muidugi soliidselt, aga see on ikkagi umbes viis korda väiksem kui maailma samasugustel festivalidel. Praegu oleme päris «vinges» majanduslikus seisus. Raha on kõvasti ära kukkunud, aga me oleme suutnud ka asemele hankida.

Tänavu on fookuses portugalikeelse kino filmid. Miks?

See tähendab peaasjalikult Brasiilia ja Portugali filme. Vana traditsiooni järgi teeb PÖFF läbilõike mõne riigi filmikunstist. Brasiilia filmid on üldiselt laiemalt tuntud kui Portugali omad. Aga näiteks on Portugalis maailma kõige vanem tegutsev filmitegija (ja temast see idee alguse saigi) Manuel de Oliviera, kes saab kuu aja pärast 101-aastaseks. Ta teeb jätkuvalt filme ja hüppab lavale kergemini kui meie teiega. Portugal on samasugune väike filmiriik nagu Eesti, sealt on läbi ajaloo huvitavaid filme võtta. Eestiga sarnaneb Portugal veel selle poolest, et neil on ka kaamosega sarnanev tunne, selline äng või surutis. Ja see ei saa jätta kunsti mõjutamata.

Esimesel PÖFFil oli 5000 vaatajat, mullu 57 000. Palju tänavu plaanite?

See on raske küsimus, me ei tea, kuidas masu mõju avaldab. Seda ei oska keegi ennustada. Saale on tänavu rohkem, aga nad on väiksemad.

Milline on piletite hinnaskaala?

Täispilet maksab 75 krooni, sooduspilet 60 krooni, tudengipilet 50 ja nii edasi. Paaril-kolmel seansil päevas on nn hundihinnad, 40 krooni kõigile. Nendest seanssidest anname enne eraldi teada. Kõige odavam pilet on nn viimase minuti pilet, mida müüakse 2-3 seansil päevas vaid tund aega enne seansi algust ja see maksab ainult 25 krooni.

Kui mitu päeva-ööd te enne PÖFFi kava kokku panemist filme vaatasite?

Põhimõtteliselt ma ju vaatan filme aastaringselt. Sel aastal ei saanud raha puudusel käia neil festivalidel, kus ma tavaliselt käin filme valimas. Ma vaatan paratamatult rohkem filme kui enamik meie meeskonnast, sest vaidluse korral pean mina selle lahendama. Enne festivali esitati meile 1300 DVDd, mis oli vaja läbi vaadata ja otsus langetada. See aeg oli augusti lõpust kuni oktoobri lõpuni. Mõistagi ei vaadanud ma neid kõiki läbi, siis ma ei oleks elus. Aga selle perioodi kestel oli vaja ära vaadata umbes viis filmi päevas, mingisugusest osast neist saab muidugi kiirkerimisega ülevaate.

Kas filmi üle on võimalik otsustada treileri järgi?

Ei ole. Treiler on petukaup. See sõltub treileri tegija oskustest. Kui ta vähegi oma tööd tunneb ja filmis on natukenegi efektseid kaadreid, siis võib sealt saada hoopis teise ettekujutuse, kui film tegelikult välja näeb. Treiler mind ei päästa, see on puhas müügikraam. Heas mõttes muidugi, eks igat asja pakendatakse.

Mis teile enne PÖFFi algust kõige enam muretsema paneb?

Seansside kava. Mis film mis kell kus linastub. Eelmisel aastal saime seansside kava väga varakult valmis, aga siis muutsid firmad koopiate transpordi tähtaegu. Väga suur osa kavast lendas õhku. Nüüd me siis istume ja ootame ära koopiate liikumise, enne kui hakkame kava lõplikult korda seadma. Selline logistiline ülesanne. Siin ma siis istun ja ärkan igal hommikul külma higiga.
No ja eelarve ja ilm teevad ka muret. Kui ikka on väga niru ilm, siis mis mulje jääb meie festivali külalistele ja ega inimestel pole ka hea mitmete kinode vahel käia.

Mille üle te praegu uhkust tunnete?

Täna, 11. novembril tunnen ma uhkust oma meeskonna üle. See on vapustav noorte seltskond, kes PÖFFi ümber on kogunenud ja seda teevad. Vahepeal ei saanud nad 55 tundi järjest magada. Kuidas nad vastu peavad! Vahel ma mõtlen, et millest või kuidas nad seda teevad, aga nad teevad!
Teiseks olen ma uhke meie päris hea programmi üle. Ma ei saa seda veel küll välja rääkida. Programmi tutvustame 20. novembril festivalikeskuse avamisel.

PÖFF kestab 12. novembrist 6. detsembrini, festivali põhikava 27. novembrist 6. detsembrini.