Viimastel aastatel on Põltsamaa lossikompleksi tege-vusampluaad laiendatud ja sinna on lisandunud uusi asutusi. Eelmise aasta esimesel poolel alustas seal tegevust pressimuuseum, tänavu lisandus toidumuuseum. Veinikeldri ees valmis aga hiljuti terrass.

SA Põltsamaa Lossiarendus nõukogu liikme Anti Orava sõnul käib hetkel Põltsamaa lossikompleksi puudutava arengukava koostamine ja see peaks lähiajal valmima. Anti Orav loodab, et veel käesoleval aastal saab lossikompleksi arendustegevuseks koostatud taotlus EAS-ilt rahastamisotsuse, kuigi viimastesse voorudesse on raha vähem alles jäänud ja taotlejaid palju.

Turiste tuleb suunata

Põltsamaa lossikompleksil on olemas arvestatav ajalooline taust, samuti paikneb see väga heas kohas, mille turistid juba praegu omaks võtnud on.

“Põltsamaale ei pea turiste tooma, vaid nad tuleb Tallinna-Tartu trassilt lihtsalt linna sisse suunata. Siin on inimeste jaoks olemas piisavalt põnev keskkond, palju vaatamisväärset ning seetõttu pole inimeste siia saamine üldse keeruline,” kinnitas Anti Orav.

“Ma tõesti loodan, et seda mõistetakse ka EAS-is, kus rahastamisotsuseid langetatakse. Kui otsus tuleb positiivne, saab ka Põltsamaa lossikompleksi viia hoopis uuele tasemele ja seda külastavatel inimestel on siin hoopis rohkem, mida vaadata ja mida ka oma kätega valmis teha.”

Lossimüürid tuleks konserveerida

Esimese ettevõtmisena lossikompleksi atraktiivsuse tõstmisel tuleks see muuta ohutuks, sest vanad müürid on va-risemisohtlikud. Anti Orava sõnul kavatsetaksegi kõigepealt lossimüürid konserveerida, väravamajale katus ehitada ja võtta see hoone kasutusele kas ekspositsiooni- või tegevuspaigana.

Tingimata oleks tarvis avada külastajatele lossitorn. Kõik viimased lossipäevad on näidanud, et inimesed tahavad alati ümbruskonnale kõrgemalt pilgu peale heita. Seni on seda saadud teha Põltsamaa kiriku tornist ja selleks on kannatlikult järjekorras seistud.

Konvendihoone vajab valgustamist

Pärast müüride täielikku konserveerimist plaanitakse pakkuda inimestele võimalust konvendihoone müüride vahel ringi liikuda. Anti Orava nägemus on, et seal võiksid tulevikus kasvada ka Põltsamaale iseloomulikud roosid ja pimedal ajal võiks konvendihoone sisemus olla valgustatud, mis muudaks selle paiga tõeliselt põnevaks ja ajaloohõnguliseks. Hoone all asuvad keldrid võiks samuti turistidele külastamiseks avada. Ümber korraldamist vajab ka lossihoovi haljastus.

Lossikompleksi arengukava näeb ka ette võimalusi uuteks ettevõtmisteks. Ühe idee kohaselt hakkavad lossihoovis toimuma suveteatrite etendused.

Umbes kümme etendust võiks Anti Orava arvates suve jooksul lossihoovis toimuda küll. Konkreetsemalt on sellel teemal juba räägitud Emajõe Suveteatriga, teatripoolne huvi on täiesti olemas.

Suveteater ja kontserdid

“Meil tuleb hoolitseda selle eest, et midagi teatritegijatele kusagilt kaela ei variseks, ja vaadata üle ka etendustega seotud majanduslik pool,” rääkis Anti Orav.

“Kindlasti jätkuvad ka lossipäevad ja kontsertide sari Põltsamaa Fest. Kuid need toimuvad ju vaid kahel päeval suve jooksul. Meie soovime, et lossikompleksis pakutaks meelelahutust ja tegevusvõimalusi senisest tunduvalt rohkem.”

Kui raha saadakse ja kõik praegu paberil olevad mõtted realiseeruvad, on Põltsamaa lossikompleks tulevikus tõeliselt atraktiivne turismiobjekt.

Praegu on realiseeritud ainult väike osa sellest potentsiaalist, mida Põltsamaa oma ajaloolise tausta ja logistiliselt suurepärase asukohaga tegelikult võimaldab.

Juba praegu lossikompleksis tegutsevad muuseumid, käsiteokoda ning kunstikool on pannud nii mõnegi külalise ahhetama.

Samas ei taheta Põltsamaal minna sama teed nagu näiteks Rakvere linnuses. Pole ju mõtet dubleerida seda, mis Lääne-Virumaa pealinnas juba olemas.

“Meie lähenemine on natuke romantilisem, kui seda on mõõgavõitlus või vibulaskmine,” lubas Anti Orav.

Vahendatud ajalehest Vooremaa.