PÖFFi lõpugalal anti elutööpreemia neljale teenekale filmimehele

Märtsis 80. juubelit tähistanud Rein Raamat on Eesti joonisfilmi koolkonna rajaja, kes esimesena Eestis arendas ja kaitses animatsiooni kui uue õitsele puhkenud kunstiliigi puhta vormi õigusi. Raamatu kui arvukate joonisfilmide autori käe all on alates 1971. aastast õppinud ja töötanud terve koolkond Eestile au ja kuulsust toonud animaatoreid Priit Pärnast Kaspar Janciseni.

Raamatu tähtsamaid filme „Lend“ (1973), „Kilplased“ (1974), „Kütt“ (1976), „Põld“ (1978), „Suur Tõll“ (1980) ja „Põrgu“ (1983) on saatnud edu ka rahvusvahelistel filmifestivalidel. Filme sai äsja näha ka PÖFFi animafilmide festivalil Animated Dreams Rein Raamatule pühendatud retrospektiivi raames.

Teine preemia laureaat, kolleegist kuus kuud noorem Rein Maran pole nimekaimust vähem oluline filmitegija. Peale üleliidulise kinematograafiainstituudi lõpetamist töötas Maran Tallinnfilmis ja Eesti Telefilmis, lõi arvukalt loodusfilme ning tegutses operaatorina teiste lavastajate filmide juures. Marani eestvõttel asutati muuhulgas 1964. aastal fotogrupp “Stodom” ja 1989. aastal Tallinna fotoklubi. Aastail 1989-1993 oli ta Eesti Kinoliidu juhatuse esimees, tänasel päeval õpetab Maran tudengeid Balti Filmi- ja Meediakoolis.

Maran on teinud operaatoritööd paljudes mängu- ja tõsielufilmides. Tema pika filmograafia tuntuimad filmid on „Looduse hääled“ (1975), „Tavaline rästik“ (1978), „Nõialoom“ (1981) ja ka 2007. aastal PÖFFil linastunud „Põdra kuningriik“.

Kolmas laureaat, 58-aastane Islandi mitteametlik filmikuningas Fridrik Thor Fridrikssonviibib PÖFFil juba kolmandat korda, olles varem Tallinna väisanud talle pühendatud retrospektiivi raames ning ka PÖFFi EurAsia võistlusprogrammi žürii liikmena.

Fridrikssoni kineastikarjääri algus ulatub varastesse 1980ndatesse, mil tema režissöörikäe all valmis seeria eksperimentaal- ning dokumentaalfilme. Fridrikssoni 1987. aastal asutatud ettevõttest The Icelandic Film Corporation on tänaseks välja kasvanud Islandi kõige mõjukaim filmistuudio, mis teeb koostööd mitmete sealsete režissööride ning produtsentidega.

Rahvusvahelise tunnustuse ja kriitikute heakskiidu pälvis Fridriksson oma teise mängufilmiga “Looduse lapsed” (1991). Samuti kuuluvad tema filmide hulka rohkem kui pool Islandi elanikkonnast kinno meelitanud „Universumi inglid“ (2000), aga ka „Kinopäevad“ (1994), „Kuradi saar“ (1996) ja „Mamma Gogo“ (2010).

Neljas elutööpreemia laureaat on tänavu Veneetsia festivalil parima filmi Kuldlõvi pälvinud „Fausti“ režissöör, vene lavastaja Aleksander Sokurov, kellel täitus tänavu 60 eluaastat. Tema esimene film valmis 1978. aastal, misjärel pälvis Sokurov maine Andrei Tarkovskimantlipärijana – dissidendina, kelle filme oli keelatud avalikult näidata.

Sokurovi loomingusse mahub üle kahekümne dokumentaalfilmi ja kuusteist täispikka mängufilmi. Tema aukartustäratavasse filmograafiasse kuuluvad meistriteosed nagu “Ema ja poeg” (1997), “Vene laegas” (2002), “Isa ja poeg” (2003) ning “Aleksandra” (2007). Viimast filmi hindas PÖFFi EurAsia võistlusprogrammi žürii parima režissööri preemiaga.

PÖFFi elutööpreemiad:

• Kaljo Kiisk, 2004
• Elbert Tuganov, 2005
• Aki Kaurismäki, 2006
• Heino Pars, 2007
• Max von Sydow, 2008
• Jaan Ruus, 2009
• Vesa-Matti Loiri, 2010
• Rein Raamat, 2011
• Rein Maran, 2011
• Fridrik Thor Fridriksson, 2011
• Aleksander Sokurov, 2011