Pirkamaan Festivaalit – Soome kultuurifestivalide edukas kööstöö
Loov Eesti ja Kultuuriministeerium koostöös esitlesid esmaspäeval, 6. detsembril Viljandis Konjunktuuriinstituudiga uuringut „Kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse ja majandusliku mõju hindamine ja analüüs“ Viljandi Kitarrifestivali näitel. Hea praktika näitena rääkis oma kogemusest festivalide süsteemsest korraldamisest Soome Tampere regioonis Sirppa Sippola.
Pirkamaan Festivaalit -kultuuriürituste võrgustik
Tampere regioon on ligi poole miljoni elanikuga rahvaarvult Soome suuruselt teine piirkond, kus võib aastaringselt nautida erinevaid kultuurisündmusi, mis kuuluvad võrgustikku Pirkamaan Festivaalit. Pooled üritustest leiavad aset suurimas linnas Tamperes, ülejäänud on hajutatud piirkonniti laiali. Täna kuulub võrgustikku 22 sündmust väga erinevatest valdkondadest nagu tsirkus, kino, teater, nukuteater, fotograafia, kirjandus, muusika, kujutav kunst, tants, noorte teatrifestival jne. „Võrgustikuga võivad liituda kõik korraldajad eeldusel, et üritust on ühel aastal juba peetud. Võin öelda, et kõikide meie ürituste mõju ulatub palju kaugemale oma külast,“ räägib Sippola.
Sirppola ise korraldab suviti Ikaliineni külas akordionifestivali Sata-Häme Soi Accordion Festival. Akordionifestivali on samas kohas korraldatud alates 1972. aastast. „Ikaliineni külas elab umbes 7500 püsielanikku. Meie kitarrifestivali külastas aga 40 000 inimest erinevatest riikidest,“ selgitas Sippola. 
Kokku külastab võrgustikku kuuluvaid festivale aastas üle 500 000 külastaja aastas, tuli piletimüügist ületab 2 mil Eurot. „Tihti imestatakse, kuidas sobivad omavahel kokku hevi ning keskaegne muusika,“ naerab Sippola. „Kuid tegelikult ei ole siin mingit konflikti, kuna korraldusprotsess on kõikidel üritustel identne.“
Festivalide rahastamisvõimalused
„Meie võrgustikku kuuluvad üritustekorraldajad teevad väga palju koostööd ning ühisturundust, kuid paraku väikestest liikmemaksudest kõiki tegevusi hallata ei ole võimalik,“ avab Sirppola rahastamise tagamaid. Suurim toetusprojekt vahendite taotlemiseks on Soomes „Jõudu võrgustikust“, EUR regionaalfondist. Projekt jaguneb sisult kaheks: suured linnad nagu Tampere, ning väiksemate valdade kultuurisündmuste toetamise meede. Toetuse väärtus on 425 000 EUR ning toetuse periood on 2009-2011.
Läbipõimunud koostöö
Pirkamaan Festivaalit tegevust iseloomustab suurepärane koostööoskus. Et oma tegemistes võimalikult edukas olla, on ellu viidud mitmed tegevused, millest eeskuju võtta.
„Esimesena toon välja meie ühise infovahetus kanali extraneti näol, millele on ligipääs kõikidel korraldajatel,“ rääkis Sippola. Võrgul on kolm peamist väärtust, mis lihtsustavad korraldusprotsessi ning aitavad korraldajatel aega kokku hoida. Esiteks vahetavad korraldajad informatsiooni vahendite olemasolu kohta- näiteks erinevat tehnikat, telke, mööblit on kõrvalvallast oluliselt lihtsam ja soodsam laenata, kui Helsinkist või mõnelt teenusepakkujalt. Teiseks võimaldab extranet leida ajutisi töötajaid üritustele ning kolmandaks toimib võrk ka infopangana, kus salvestatud kasvõi teemakohane seadusandlus.
Läbimõeldud juhtimisest annab aimu ka korraldajate kuulumine erinevatesse teematiimidesse, kus arutatakse erinevaid küsimusi juriidikavaldkonnast, riskihaldusest, pannakse kommunikatsioonistrateegiaid jms. Lisaks kuuluvad kõik korraldajad ka ühte analüüsirühma, mis hindab kokkuleppeliselt ühte temaatikat.
„Korraldame oma liikmetele regulaarselt arenguseminare, kus puudutatakse erinevaid aktuaalseid teemasid, mis aitavad üritust paremini korraldada nii majanduse kui ka korraldusliku poole pealt,“ selgitas Sirppola ühist koolitusprogrammi. „Oleme koos moodustanud ühise infovälja, kus saadud teadmisi praktikas aina paremini proovime ära kasutada. Küsime alati ürituste kohta tagasisidet, teeme ühiskommunikatsiooni, suhtleme välismaiste festivalidega, loome aina uusi sidemeid reisifirmadega,“ loetleb Sirppola edukuse kriteeriume.
Töökorraldusest
Pirkamaan Festivaalit võrgustiku liikmesmaksud on korraldajatele enam kui jõukohased – aastal 2010 oli aastamaks korraldaja kohta 50 EUR. Omafinantseeringu määr võrgustikus on 200 EUR väikese mastaabiga (1000-3000 külastajat) ürituse puhul ning 400 EUR suurema ürituse puhul (3000 + külastajat). Lisaks toetavad kohalikud omavalitsused iga festivali korraldamist 1000 Euroga. Näiteks Tampere linna toetuse suurus sel aastal oli 37 000 EUR.
„Meil on väga hea meel, et meil tekkis võimalus palgata täiskohaga projektijuht, sest töö maht on kasvanud küllaltki suureks,“ rõõmustas Sippola. Projektijuhi vastutusvaldkonda kuuluvad igapäevased korralduslikud ülesanded ning kommunikatsioon nii avalikkusega kui organisatsioonisiseselt. Festivalide võrgustiku strateegilises eesotsas on juhtkond, kuhu kuuluvad projektide esindajad, Tampere linna esindajad ja Loov Tampere esindajad. 
Majanduslikust mõjust
Majandusliku mõju kohta on Sippolal selge arusaam: „Kui tahame, et meid võetakse tõsiselt, peame näitama, kui palju kasu festivalid majanduslikult võivad tuua.“ 2009. aasta sündmustest on koostanud uuringu Tampere Ülikool. Uuringust selgus näiteks, et nädalane akordionifestival tõi piirkonda 1,8 mln Eurot, mis on 7500 inimesega vallale suur raha.
Kuna Pirkamaan Festivaalid nimistusse kuuluvad täna ainult kultuurisündmused, tõstatas Indrek Kelk, Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees, küsimuse, kas vaimukultuurile võiks lisanduda ka mõni kehakultuurisündmus. „Täna kuuluvad meie võrgustikku vaimukultuuri sündmused, kuid kaalume tulevikus kindlasti ka spordisündmuste lisamist. Neile on ka lihtsam rahastust leida,“ muigas Sippola.
Vaata lisaks: www.pirfest.fi.
