Piret Potisepp: Kuidas disaini abil teenuseid inimestele kättesaadavamaks muuta?
’’Disain pole tähtis vaid sõidukitele (bussid, trammid, metroo), vaid eelkõige parandamaks linnaelu ning kodanike käitumist. Disain on ka osa transpordisüsteemist ning liiklusvahendite ehitusest. Nagu näiteks on seda terviklik tänavatranspordisüsteem, rea busside ning trammide, disainitud bussipeatuste ja kohalike ootepaviljonide, piletimüügimasinate, kuni kaartide ning logodega viitadeni liiklusvõrgustikust. Disaini abil on võimalik muuta kogu süsteemi atraktiivsemaks ning turvalisemaks; võimalik on kasvatada kodanike vastutustunnet ja austust avaliku varustuse vastu,’’ selgitab Claude Arnaud, Veolia Transport Rhône-Alpes regiooni direktor. See on vaid üks näide, kuidas disain aitab kaasa teenuste parendamisele.
Jätkusuutlik linn võrdub jätkusuutlikud teenused
’’Sotsiaalselt jätkusuutlik linn peaks pakkuma võrdseid võimalusi liiklemiseks ja ühistranspordi kasutamiseks kõigile kodanikele, nende seas lastega reisijatele, vanuritele ning inimestele, kel on füüsiline puue või tunnetuselundite kahjustused. Ühistransport saab enamikule kodanikest kättesaadavaks, kui luuakse rööbastranspordivahendite terminalid, mis on ligipääsetavad ning kasutajasõbralikud,’’ ütleb Hanna-Leena Rissaneni, Soome arhitekt ning Soome Nägemispuuetega Assotsiatsiooni liige. ’’Ligipääsetav transpordisüsteem võimaldab rohkem iseseisvust puuetega, kuulmis- ja vaegnägemishäiretega inimestele ning vananevale elanikkonnale. Kasutajasõbralike ning turvaliste transpordisüsteemide arendamine toob eeliseid kõikidele kasutajatele. Erinevatel kasutajagruppidel on spetsiifilised vajadused, millega peaks olema arvestatud võimaldamaks neil teekond edukalt ellu viia,’’ selgitab teenuste tähtust kõikidele kasutajagruppidele Hanna-Leena.
Hanna-Leena poolt läbi viidud hiljutisest uuringust transpordisüsteemide kohta Soomes selgus, et enamus uuringus osalenud inimestest kinnitasid, et juhul kui ühistransport oleks lihtsamini ligipääsetav, kasutaksid nad sel viisil liiklemist tihedamini. ’’Ligipääsetavus ühistranspordile annab kodanikele võrdsed õigused liiklemiseks, olenemata nende füüsilisest, vaimsest või majanduslikust olukorrast,’’ lausub Hanna-Leena kokkuvõtvalt. Siinkohal on väljakutse nii era- kui avalikule sektorile. Kas ettevõtted suudavad välja töötada lahendused, mis oleksid sobilikud kõikidele kasutajagruppidel? Kas ja kuidas suudab avalik sektor nende vajalikkust põhjendada?
Teenuste arendamine pikaajalises perspektiivis
Tallinnas mai lõpus toimuva konverentsi ‘Cities For All – Tallinn For All’* üks esinejatest Veronika Egger, viis läbi uurimisprojekti, kus vaatles erinevate reisijagruppide orientatsioonikäitumist. Testiti puudulike aistingute või puuduliku liikumisega inimesi, samuti lastevankritega väikelaste vanemaid ja vanureid (vanuses 70+).
Kokkuvõtvalt toob Veronika välja kolm peamist tulemit: 1) keskmine kiirus ülesande läbiviimiseks erines kasutajagruppide vahel väga vähe; 2) suurimad probleemid olid seotud sisuga (süsteemiga), mitte aga puudega; 3) kultuuriline/õpitud taust määrab kasutaja orientatsioonistrateegia ning ootused infosüsteemidele. See tähendab, et kodanikud vajavad lihtsa süsteemiga ning kergesti kasutatavaid teenuseid. Kuivõrd Eesti ettevõtted lähtuvad sellest vaatepunktist teenuste arendamisel?
Rääkidest trendidest mobiilsuse ning teenuste kättesaadavuse alal möönab Hanna-Leena Rissanen, et jätkuvalt kasvab rööbastel transpordi roll, kuna selles nähakse peatselt ainust väljundit erasõidukite vähendamiseks linnaliikluses. Austria infodisainer Veronika Egger lisab, et põhinedes praegustele deomograafilistele arengute ja kasvavatele pingetele sostsiaalse kindlustatuse ning tervishoiusüsteemide valdkonnas, on tõenäoline, et peamisteks teemadeks saavad turvaline ja mugav avaliku ruumi kasutus, rõhuga mobiilsuseahelas aukude parandamisel ning iseseisvalt kodus elamise toetamisel. Kui palju mõtleme neile muutustele oma igapäevaelus? Kuivõrd palju mõtlevad neile trendidele toodete- ja teenuste arendajad? Maikuus toimuval konverentsil ‘Cities For All – Tallinn For All’* arutlevad osalejad just neil teemadel ning ühtlasi räägitakse ka võimalikest lahenditest.
Kas oleme ühiskonnas toimuvate muutusteks valmis ning suudame oma tooteid/teenuseid vastavalt muutuvatele oludele kohandada?
‘Cities For All – Tallinn For All’ konverentsi lisainfo: www.innovationfestival.ee
Claude Arnaud, Hanna-Leena Rissaneni ja Veronika Eggeriga mõtteid vahendas Piret Potisepp, Innovatsioonikeskusest InnoEurope
*Eesti keeles ‘Linnad kõigile- Tallinn kõigile!’
