Parim viis ennustada tulevikku on see ise luua
Loov Eesti pidas Tartus kohaliku elu edendajatele suunatud seminari „Parim viis ennustada tulevikku on see ise luua,“ kus arutlesime, kuidas pakkuda häid ja vajalikke teenuseid ning tutvusime näidetega, kuidas Rootsis on kohalikku elu atraktiivsemaks muudetud ja uusi inimesi elama meelitatud.
Margus Masing: Eesti majanduskeskkond on praegu stabiilne
Swedbanki Lõuna-Eesti regiooni juht Margus Masing tutvustas Eesti majanduskeskkonna hetkeseisu ja pakkus omalt poolt, mida kohalikud omavalitsused saaksid ette võtta, et elukeskkonda atraktiivsemaks muuta.
Eesti majanduskeskkond on stabiilne, kasv on aeglasem kui me näha tahaksime, kuid see iseenesest ei ole veel kriis. Eelmisel aastal majanduskasv 1,1%, järgmiseks aastaks prognoositakse 2,6 %.
Majanduskasvu piduriks on ekspordipartnerite majandusseis. Vene turu osakaal on kukkunud 5% peale. Kindluse väita, et keskkond on stabiilne, annab nii eraisikute kui ka avaliku sektori madal võlakoormus, see on Eestis praegu eurotsooni riikidest madalaim. Ettevõtete aktiivsus laenude võtmisel on nüüd hakanud kasvama. Eelmisel aastal väljastas pank laene ca 1 miljardi, Lõuna-Eesti regiooni jõudis sellest ca 20%, suurem osa laene väljastati Tallinnas.
Eesti majandus on sektorite kaupa väga hästi hajutatud. Swedpanga Eesti juht Robert Kitt on öelnud, et meie Nokia on see, et meil ei ole Nokiat.. Selleks, et Eesti elu edeneks, on olulised just need sektorid, mis annavad töökohti – tööstus, põllumajandus. Teraviljakasvatajatel läheb päris hästi. Raskem on loomakasvatajatel, seakasvatajaid mõjutasid nii Vene sanktsioonid kui ka Aafrika seakatk. Piima müüakse alla omahinna. Arvan, et õige on see, et panustatakse ühtlase majanduskeskkonna arendamisse, mitte ei mängita vaid mõnele sektorile. Halbadel aegadel on ehitussektor üks esimesi, kelle mahud langevad.
Selleks aastaks prognoosib Swedbank 7% tööpuudust, väiksem on see Tallinnas, suurem Ida-Virus. Kogu Ida-Viru koondamiste mõju pole veel avaldunud.
Oma elukoha valimisel ei lähtuta ainult palgast või töökohtadest, samas on see põhiline põhjus, miks oma kodukohast lahkutakse. Vastutustundlik ettevõte peaks ikka panustama ka sellesse piirkonda, kus ta tegutseb.
Eesti ettevõtluskeskkonnal on teiste riikidega võrreldes omad eelised: meil on läbipaistev majanduskeskkond, lihtne maksusüsteem, kuulume ELi, vähene bürokraatia, tugev pangandus ja tugev IT.
Väljakutsed: raske leida sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid, väike siseturg, teistest Balti riikidest kõrgemad tööjõukulud.
Mida saavad KOVid teha ettevõtluse toetamiseks?
- Lihtne ja inimlik asjaajamine
- Infrastruktuuri arendamine
- Abi tööjõu leidmisel
- Piirkonna ettevõtjatele koostööplatvormide loomine
- Abi kontaktide loomisel teadlastega, teiste riikide ettevõtjatega, investoritega ja teiste vastaspooltega
- Märkame ja tunnustame ettevõtjaid
- Meeldiv elukeskkond ettevõtjale ja ettevõtete töötajatele
Teenusedisainer Markko Karu : Oluline on selgeks teha, mis on tegelik probleem
Disaini seostatakse sageli toote välisilme kujundamisega ja disainer kutsutakse protsessi sekkuma siis, kui asi on vaja klantsima lüüa. Tegelikult tegeleb disain mingi probleemi lahendamisega samamoodi nagu ettevõttedki. „Probleemi tajumine on oluline, disainer aitabki ettevõttel aru saada, mis probleemi on vaja lahendada ja see võib olla oluliselt erinev alguses mõeldust. Selleks on disaineritel kasutada nö topelt-teemanti meetod: Avasta, kirjelda, arenda, valmista,“ selgitas Markko.
Ta soovitas mitte jälgida mitte ainult seda, mis on minevikus juhtunud, vaid vaadata tulevikku. Ainult kogemuse pealt tulevikku ei ennusta.
Ettevõtted ei taju enda klientide vajadusi, sest nad on eksperdid ja teavad kuidas asjad käivad. Mida suurem organisatsioon, seda rohkem on arendusprojektid tükkhaaval, keegi ei pane tükke kokku. Markko nimetas sellist tegevust sünteetiliseks armastuseks – keegi on välja arvestanud, kuidas kõige rohkem meeldib. Ja kui osapooled omavahel ei räägi, siis tekivad paratamatult erinevad arusaamad, mida keegi pakub ja mida keegi vajab. „Kriitiline on aru saada, mis probleemi ma lahenda,“ ütles Markko.
Parima arusaamise toob kliendi teekonna jälgimine. „Ettevõtted teavad enamasti väga hästi, kuidas oma territooriumil asjad käivad, kuid enamasti ei tea, kust kliendid tulevad ja kuhu nad lähevad. Ja nii võibki juhtuda, et kliendi andmed ei sobitu sinu süsteemi – ta vajab tegelikult midagi muud,“ selgitas ta. Kliendi teekonna jälgimisel saab teada, mis on tema teeninduskogemuse kõrghetked ja takistused. Emotsioonide kõrgpunktis saab raha küsida, kuid takistused on need kohad, kus kliendid ära kukuvad. „ Kui midagi ei meeldi, siis eriti ei viitsita ettevõttele tagasisidet anda ja sageli ei pööra ka ettevõte üksikutele kaebustele tähelepanu. Kuid klient enam teist korda ei taha tulla,“ rääkis Markko.
„Me oleme liiga targad nendes asjades, mida me igapäevaselt teeme. Kui me tahame, et meie juurde tullakse, peame tegema midagi, mis sobitub kliendi konteksti, millest ta aru saab ja mida ta vajab,“ rõhutas ta. Oma tegevuse korraldamiseks soovitas ta kasutada väärtuspakkumise lõuendit – mida inimene tegelikult tahab? Mis teeb tegevuse meeldivamaks? Mida ta tahab tehtud saada? Mis teda häirib? – alles siis vaatad, kuidas ettevõtte poolt seda organiseerida.
Pärtel Peeter Pere: Räägi lugusid ja loo emotsioone
Pärtel-Peeter Pere Rootsi ettevõttest Tendensor tõi näiteid, mida on Rootsis tehtud piirkondade atraktiivseks muutmisel. „Kui 15 aastat tagasi valis 80% inimestest töö ja siis elukoha, siis praegu valitakse kõigepealt elukoht ja siis töö,“ rääkis ta.
Gotlandil viidi uute elanike meelitamiseks läbi kampaania Provgute – proovi Gotlandil elada. Loomulikult loodi selleks koostöös nii kohaliku omavalitsusega kui ka eraettevõtetega vajalikud eeldused: valmis olid korterid, teenused, koolid, pakuti töökohti. Kampaania tulemusel tuli Gotlandile elama 40 inimest.
„ Õnnestunud kampaania eelduseks on sihtrühma arvestades hästi läbimõeldud väärtuspakkumine,“ rõhutas Pärtel-Peeter. Sihtrühmaks võivad olla nii noored ja ettevõtlikud inimesed, noored pered või näiteks ka kodukohast mujale elama läinud inimesed.
Viimastele keskendus Jönköpingu kampaania „Sinu sõber igatseb Sind“. Kampaania oli terviklikult läbi mõeldud. Lisaks reklaamkampaaniale pakuti ka näiteks lahkumiskingitusi oma praegusest töökohast lahkumiseks, külaskäike uue tööandja juurde, liikmelisust uute tulnukate klubisse. „ Kõik viitas sellele, et integreerime teid kohalikku ellu, oleme teie probleemidele mõelnud ja ootame teid,“ rääkis esineja.
Örebros viidi läbi kampaania „Hangi endale elu“, sõnumiteks, et Stockholmis on m2 kinnisvara 2x kallim kui Örebros ning Örebros on aasta 26 päeva pikem- Örebros kulub maksimaalselt 20 minutit tööesõitudeks, Stockholmis ca 2 tundi. Elukeskkond on parem.
„Maapiirkondades kahaneb elanikkond igal pool, pead avatud olema ka välistalentidele,“ ütles Pärtel-Peeter. Eestis soovitas ta teadlikumalt kasutada ja eksponeerida kohalikke väärtusi, rääkida lugusid ja luua emotsioone.
