Pane loovus enda heaks tööle ja avasta uusi võimalusi!
Majandussurutise ajal tehakse ainult neid asju, mis on kogu aeg töötanud – mille peale saab kindel olla. Edukad on need, kes mõtlevad ette, kuidas on võimalik edu uuesti saavutada, rääkis AHA-keskuse konsultant Ruuta Ruttas-Küttim tutvustades Linnade ja Valdade Päeval osalenud omavalitsustegelastele loovustehnikaid.
Kuidas mõelda tulevikust?
Kui majandus on stabiilne, on lihtne oma seniseid tegevusi jätkata ja tõusvas joones kasvada. Lähiajalugu näitab, et ebastabiilsetel aegadel tuleb aga osa planeeritud tegevusi katki jätta. Ootamatused nagu finantskriis mõjutavad oluliselt iga ettevõtmise käekäiku. „Arengupotentsiaal tuleb leida nõrkadest signaalidest – asjadest, mis on olemas, kuid mille kasutusvõimalusi veel näha ei osata. Näiteks 90. aastate alguses oli Internet olemas, kuid kasu lõikasid ainult need, kes potentsiaali märkasid,” rääkis Ruuta Ruttas-Küttim.
Uute võimaluste leidmist piirab see, et teeme otsuseid oma igapäevasest normaalsusest lähtudes, kuid aeg-ajalt on vaja kasutada loomingulise mõtlemise tehnoloogiaid. „Mis juhtub, kui käes hoitava puuklotsi lahti lased?” küsis esineja. Traditsiooniline vastus on, et kukub maha. Aga kui muuta taustsüsteemi – kui näiteks hoiad puuklotsi käes hoopis vees? Või kosmoses? Tulemus on ju erinev. „Sageli eksitab meie otsuseid kontekst, milles me asju käsitleme. Kui mõtlete probleemid piltidesse, siis saate erinevaid kontekste luua ja asjale hoopis uue pilguga vaadata,” selgitas Ruttas-Küttim.
Ta täi välja ka selle, et samad sõnad omandavad kontektist lähtuvalt hoopis erinevaid tähendusi – majandusinimene näiteks tõlgendab oma valdkonnast lähtuvalt, keskkonnainimene jälle omast. Ja nii ei mõistetagi üksteist, põhjust aga ei aduta.
Provokatsioon
Aeg-ajalt mõjub loovusülesannete tegemine vägagi arendavalt. Esineja tutvustas võtet nimega „provokatsioon”, kus esitatakse väljakutse kõige tavalisematele asjadele, mis tavamõtlemise korral ei tundu toimivat. Ruuta Ruttas-Küttim tõi näiteks kaupluse ilma majata, turustuse ilma kokkuostuta, bussiliini ilma graafikuta ja kooli ilma majata. „Esmapilgul tundub selline olukord võimatu, ometi on meil olemas kauplus-autod, e-poed, e-õpe ja Soomes kasutatakse maakondades juba bussi tellimise peale,“ selgitas Ruttas-Küttim.
Uusi ideid aitab genereerida ka morfoloogiline maatriks – meetod, kus esmapilgul kokkusobimatud valdkonnad jagatakse komponentideks ja hakatakse otsima neis kokkupuutepunkte. Nii näiteks leiti hoolekande, hariduse, jäätmemajanduse ja metsanduse kokkupuutepunkte sõeludes uus kasutusala männikoorele, mida puuetega inimesed saavad näiteks suveniiride valmistamiseks kasutada.
Loovusringi tehnika võimaldab kaardistada oma ettevõtmise esmased ja ka teisesed mõjud – et näiteks rongiliikluse sulgemisel ei peaks keset talve hakkama teid rajama ja et uue spordikompleksi valmimisel selle halduskulud üllatusena ei tuleks.
