Kuigi nii riik kui ka linn pidid 2010. aastal Euroopa kultuuripealinna projekti tarbeks eraldama 50 miljonit krooni, jäävad need summad esialgsete plaanide järgi mitu korda väiksemaks. Tallinn plaanib eraldada 20 ja riik 10 miljonit krooni.

„Oleme viimastest arvudest ülevaate saanud ja jääme äraootavale seisukohale, milline on volikogu (Tallinna linnavolikogu – toim) hinnang. Loodame, et need andmed veel muutuvad,” ütles SA Tallinn 2011 kommunikatsioonijuht Andri Maimets.

Kokku on kultuuripealinna projekti raames kavandatud 150–175 suuremat ja väiksemat, kodumaist ja rahvusvahelist üritust. Teiste hulgas on suvesse plaanitud Tallinnas toimuv Eesti päev, kus kõik maakonnad ja maakondade keskused tulevad kultuuripealinnale külla.

Kui riik ja linn oma plaanidele kindlaks jäävad, satub löögi alla järgmise aasta turundustegevus: merepäevad, ülelinnaline tervituskampaania ja avaüritus aasta lõpus, Stockholmi ja Peterburi reklaamikampaania, kohal­olek iluuisutamise EM-il ja muudki ettevõtmised.

Katlale vähem raha

2011. aasta programmist võivad kaduda koguni pooled üritused. „Kärbe puudutab kõige teravamalt rahvusvahelisi suur­projekte. Seejärel kannatavad avalikus linnaruumis toimuvad asjad, mis on mõeldud tasuta jne,” loetles Maimets.

Kultuuripealinna ühe olulisema objekti Kultuurikatla ehituseks eraldab linn samuti vähem raha. Tänavu pidi linn hoonele andma 40 miljonit krooni, lisaeelarvega kärbiti see 19 miljonile. Järgmiseks aastaks on kavas eraldada 15 miljonit krooni.

„Loodan, et esialgne ettepanek veel muutub,” oli Kultuurikatla juht Peeter Jalakas optimistlik, kuid märkis ka, et kui summa selliseks jääbki, siis ei saa hoone lihtsalt 1. jaanuariks 2011 valmis. „Ilma rahata ehitada ei saa.”

Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul mõjutavad linnaeelarvet paratamatult keskvalitsuse otsused. „Tuleb tunnistada, et SA Tallinn 2011 toetamiseks napib vahendeid 2006. aasta planeeritud mahus nii linnal kui ka riigil.”

Abilinnapea usub, et korraliku programmi saab kokku panna ka kasinamates tingimustes.

Kultuuriminister Laine Jänes tõi esile, et riik rahastab ka teisi projekte, mis panustavad kul­tuu­riaasta ette­võt­mis­tesse. Samuti tuuakse aasta varasemale ajale laulu- ja tantsupidu.

„Riik panustab järgmisel aastal kultuuripealinna projekti ligi 150 miljonit krooni, lisaks tõstame sihtasutuse Tallinn 2011 otsetoetust 10 protsenti,” ütles minister.

Tallinn 2011 eelarve kahaneb

•• Kui kolm aastat tagasi koostati Tallinn 2011 viie aasta eelarve 568 miljoni kroonine, siis nüüd loodavad korraldajad hakkama saada pea poole vähema ehk 292 miljoni krooniga.

•• „Tunnistagem, et sihtasutuse (SA Tallinn 2011) jaoks oli ka algne prognoos, Tallinna volikogu poolt Euroopa Liidule garanteeritud rahastamiskava liiga positiivne – ühelt poolt jõudlust hinnates, teisalt aga on aastatega juba ainuüksi teenusepakkujate hinnad majanduskriisist tingituna langenud,” ütles projekti kommunikatsioonijuht Andri Maimets.

•• Et kultuuripealinna projekti kvaliteet väiksema eelarve tõttu ei kannataks, on sihtasutus kõikjalt otsinud odavamaid võimalusi. Seni on linn, riik ja sihtasutus projekti jaoks kokku saanud pisut üle 50 miljoni krooni. Et järgmisel aastal toime tulla, oleks linnalt vaja vähemalt 41 miljonit krooni praegu plaanitava 20 miljoni asemel ja riigilt 20 miljonit kavandatava 10 miljoni asemel.

•• Korraldajate hinnangul suudaks 2011. aasta programm Eestis ööbijate arvu suurendada 200 000 inimese võrra, mis võiks riiki jätta umbes 300 miljonit krooni.