Nukuteater: europrojektides osalemine on aidanud luua väliskontakte
1952. aastal Ferdinand Veike eestvedamisel loodud Eesti Nukuteater areneb ja kasvab hoogsalt. Kui 2000-ndate aastate alguses tundus, et teater vajab uut hingamist, toodi mängukavasse lisaks lastelavastustele ka noortele suunatud lavastusi ning avati uus mängupaik – teatri siseõu kaeti katusega ning nii tekkis kuni 700 inimest mahutav saal.
Aktiivselt hakati otsima võimalusi välissuhete arendamiseks. See tegevus osutus nii edukaks, et praegu pesitseb Nuku- ja Noorsooteatri majas veel ka ala harrastajaid ja professionaale koondava Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu UNIMA Eesti keskus.
„Mõtlesime, mida ette võtta, et teater muutuks laste ja ka noorte seas jälle populaarseks. Panime pead tööle ja uusi ideid tuli palju. Ainus probleem oli, kust kõikide heade ideede elluviimiseks raha saada. Hakkasime otsima lisafinantseerimise võimalusi, eelkõige teatri välissuhtluse arendamiseks,“ räägib teatri direktor Meelis Pai.
Kahe aasta jooksul koolitasid Nukuteatri töötajad end europrojektide kirjutamises. Hoolimata äärmiselt detailsetest ja spetsiifilistest projektikirjeldustest saadi siiski eitavaid vastuseid. Alla aga ei antud, loobumise asemel otsustati projekte analüüsida ja leida põhjus, miks need toetust ei leia. „Leidsime, et oleme projekte kirjeldades olnud väga enesekesksed, kirjeldanud ainult endale olulisi tegevusi ning haaranud ühte projekti liiga palju tegevusi. Saime aru, et projekt peab olema võimalikult lihtne, et ka meie spetsiifilist valdkonda mittetundev projektihindaja saaks selle eesmärgist aru, sõltumata sellest, milline on tema kultuuritaust või rahvus,” räägib teatrijuht.
Europrojektides saab osaleda kas juhina või partnerina. Esimesel korral õnnestuski Nukuteatril osaleda ühes projektis partnerina. „Partneriks olemine tähendab, et annad välja lubaduse olla kaasfinantseerija. Sellega kaasnevad aga riskid: sa ei tea, kas see projekt kunagi käima ka läheb ja kas see toimub sulle sobival ajal. Kui projekt käivitub, pead olema suuteline kogu oma organisatsiooni kiiresti ümber orienteerima ja uue projektiga tegutsema hakkama,” selgitab Meelis Pai.
„Europrojektides osalemine annab meile võimaluse välissuhtlust arendada ja on mõjunud meie loomingulisele poolele väga arendavalt,” tõdeb Meelis Pai. „Proovime oma tegevustes vaadata ülehomsesse päeva, selle saavutamiseks on vaja silmaringi laiendada ja teiste samalaadsete organisatsioonidega suhelda.”
Teekond algab esimesest sammust
„Kõigepealt peab sul olema idee, ja see peab olema viimse detailini läbi mõeldud,“ selgitab teatri direktor. „Tegelikult aitab europrojekti taotlus sul oma idee viimse detailini läbi mõelda, see on mõnes mõttes nagu äriplaan.”
Ideede vormistamisel tasub tähelepanu pöörata ka sellele, mis on parasjagu Euroopas fookuses. 2009. aasta näiteks on kuulutatud Euroopas loovuse ja innovatsiooni aastaks.
Igas projektis peab olema partnereid vähemalt kolmest riigist, soovitavalt ka kaugemalt kui sinu lähiümbrusest. Sobivaid kandidaate leiab internetist, festivalidel inimestega suheldes, ka kultuuri kontaktpunktide kaudu. Juhtub ka, et kui mõni valitud partner ei saa või pole huvitatud ise osalemisest, siis soovitatakse kedagi teist. Kindlasti soovitab Meelis Pai uute partnerite taustu uurida, sest projekti algatajal on vastutus kogu projekti eest. „Pead leidma partneri, kellel on võimalik soovitud mahus projekti omafinantseeringut garanteerida.” Ühekordsed projektorganisatsioonid ei pruugi olla Pai sõnul jätkusuutlikud. Europrojektide eesmärgiks on koostöö arendamine juba toimivate organisatsioonide vahel. Omafinantseering võib partneri puhul alata 1-2 protsenti projekti maksumusest. Projekti juht võtab kõige suurema vastutuse – 50 protsenti. Kultuuriministeeriumist saab abi omafinantseeringu katmiseks, seda aga alles siis, kui projekt on kinnitatud.
Bürokraatiat ei tasu karta
Esimest korda europrojekti taotlusvormi nähes võib sattuda segadusse. Meelis Pai soovitab lahtrite täitmisega siiski julgelt otsast pihta hakata ja rõhutab, et kõik saab alguse idee lihtsusest ja läbimõeldusest.
„Kui kohe ei oska mõnda lahtrit täita, jäta see vahele ja tule selle juurde hiljem uuesti tagasi,” annab nõu äsja oma esimese europrojekti edukalt kirjutanud Nukuteatri projektijuht Laura Hein. Lünkade täitmisel saab abi ka Kultuuri Kontaktpunktist. ”Eelarvevorm oli nii lihtne, et arvasin, et midagi on mul kahe silma vahele jäänud,” julgustab Laura Hein pabereid täitma. Ka ei ole praegustes programmides eelarve järgimise nõudmised enam nii jäigad kui mõni aeg tagasi, teatud ulatuses saab eelarveridade vahel summasid liigutada. Meeles tuleb pidada, et kõigist su tegevustest jääks jälg – kas video, pilt, tekst vms. Projekti juht koondab partnerite tegevuste aruanded ja koondab need projekti aruandeks.
Keerukamatel juhtudel, nagu seda oli Nukuteatri jaoks Nukukunsti keskuse idee käivitamine, saab abi ka firmadelt, mis pakuvad projektikirjutamise teenust.
Praegu on Nukuteatril käimas kuus ühisprojekti Euroopa teatritega. „Kindlasti ei suhtleks me teistega nii aktiivselt, kui me poleks europrojekte kirjutanud,” ütleb Meelis Pai. Omavahel vahetatakse kunstnikke, lavastajaid, dekoratsioone, kogemusi, arutletakse erinevatel teemadel. Ühiselt on käivitatud näidendivõistlusi, korraldatakse Tallinn Treff Festivali, arendatakse muuseumi.
Soovitused
• Kõigepealt on vaja ideed, mida soovid ellu viia.
• Ära karda taotluse täitmist – julge pealehakkamine on pool võitu. Taotlust täites mõtled oma idee detailideni läbi.
• Sõnasta idee lihtsalt ja selgelt. Kõik, kes seda loevad, peavad sellest aru saama. Idee kirjeldus peab mahtuma 100 sõna piiresse.
• Kirjuta projekt valmis ja otsi omale partnerid. Kui keegi koostööpakkumisest ära ütleb, ei ole vaja heituda, tihti soovitab keelduja juba ise asendaja.
• Alustada on partnerina hea, kuid päris võõrale ei tohi uisapäisa partneriks minna, enne tasub teise poole tausta uurida. Internetiajastul ei ole partnerite otsimine keeruline, kontakti võtmiseks piisab tavalisest e-kirjast.
