Neogames’i kogemus: Väikesed pangu seljad kokku
Kuigi põhjamaad – Soome, Norra, Taani, Rootsi ja Island – on oma mängutööstuses hõivatud inimeste arvult (3800 töötajat ja rohkem kui 200 ettevõtet) teisel kohal maailmas ning aastakäive ületab 300 miljonit eurot, tunnistab Soome mängudetootjaid ühendava organisatsiooni Neogames juht Koopee Hiltunen, et põhjamaad on ükshaaval väga väikesed. Lausa nii väikesed, et neil on raske end maailmaturul nähtavaks teha -ainuüksi USAs on 40000 mängude arendajat. Konkurentsis püsimiseks oli ainuvõimalik seljad kokku panna ja nii loodigi 2005. aastal Põhjamaade mängutootjate ühendus Nordic Game Program. Soome Neogames on selles programmis osaline. Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastab programmi küll 1,5 miljoni euroga, aga 5 riigi ja enam kui 200 ettevõtte kohta ei ole seda just liiga palju. Veidi lisaraha tuleb ka iga riigi mängutootjatelt, aga seda vaid vastavalt nende tarbitud teenustele. Ometi suudetakse oma liikmeid märkimisväärselt toetada.
Enamuses mänge tootavatest ettevõtetest on tööl vaid 10-15 inimest. Mängude tootmine on küllaltki uus tegevusala ning investeeringuid on sinna raske leida, sest investoritel pole selle tegevusalaga just palju kogemusi. Konkurentsis püsimiseks on tarvis omada uusimat infot ala arengute kohta, selle hankimine käib aga tillukestel ettevõtetel üle jõu, samuti koolituste korraldamine.
Nordic Game Program’is osalemine võimaldab väikestel ettevõtetel osaleda messidel ning teha ühiseid ekspordiplaane. „Üksi ei saa väike mängutootja seda endale lubada, suurematel ja tunnustatumatel erialamessidel võib boksi rent ulatuda 250 000 euroni – keegi pole valmis sellist raha maksma. Samas koos on võimalik end nähtavaks teha,” räägib Koopee Hiltunen.
Programmi kaudu on ettevõtjatel võimalik saada kaks korda aastas 10 000 – 50 000 eurot arendustoetust. „Ühe lihtsama mängu tootmine maksab ca 500 000 eurot, seega on toetussumma vaid kuni 10% vajaminevast, kuid seegi on projektide alguses ja uuetele alustavatele tootjatele toeks,” kinnitab Hiltunen.
Infovahetuse parandamiseks korraldab programm iga aasta mais põhjamaade mängutootjate konverentsi, kust võtab osa 1300-1500 inimest ning mida ettevõtjad peavad oskusteabe vahetamiseks heaks kohaks. Ühiselt tellitakse kalleid uuringuid ja vahendatakse nende tulemusi oma liikmetele. Samuti korraldatakse ühiste jõududega erinevaid koolitusi.
„Koostöö on olnud väga edukas. Oma lobbytöö tulemusena oleme saanud valitsustelt rohkem investeeringuid. Nordic Game Program on tehtud ettevõtete jaoks ja ettevõtted ootavad meilt reaalseid tegevusi. Asjade ärategemine on parem kui asjade ärategemise planeerimine,” on Hiltunen veendunud.
Tema sõnul on koostööle aidanud kaasa see, et osalevatel riikidel on sarnane ärikultuur. „Näiteks prantsuse tellijatel on täiesti normaalne maksta arveid 150 päeva pärast , põhjamaades olen kindel, et 15 päeva pärast saan makse või selgituse, miks makse viibib,” selgitab Hiltunen. Kaasa aitab ka see, et mängutootjatel on ühiseks keeleks inglise keel. Avatus on koostöö tegemisel ja suhete korrashoidmisel võtmeküsimus, rõhutab Hiltunen. Programmis osaledes tasub aktiivsus end ära – aktiivseimad liikmed saavd ka rohkem kasu. Ja kui süsteem annab tagasi rohkem kui sa panustad, siis on ettevõtted altid ka infot jagama.
Kindral Patton on öelnud, et hea taktika võib päästa ka halva strateegia, aga halb taktika võib hävitada isegi hea.
