Loov Eesti ja Disainerite Liidu  korraldusel toimus 24. septembril konverents disainjuhtimise teemadel. Konverents tutvustab disaini kui olulist ja üha suuremat rolli mängivat äriprotsessi osa. Martin Pärn (Eesti Kunstiakadeemia strateegilise disaini professor) märgib, et disaini kasutamine ilma teadliku disainjuhtimiseta on raiskamine ning ei too meile soovitud tulemusi.

Jean Schneider (Euroopa Disainjuhtimise auhinna konsortsiumi juht) võrdleb disainjuhtimist projektijuhtimisega. Me peame juurutama disainjuhtimist juba väga varajases staadiumis, kaardistama probleemi tegeliku olemuse, valima õiged meetodid selle lahendamiseks ja disainima tooteid ja teenuseid, mis on väärtust loovad.

Disain ja meie

Voldemar Kolga (psühholoohia professor) küsib, kuidas peegeldub disain meie teadvuses. Tihtipeale mõistame disaini tunnuste all mingeid erilise väljanägemise objekte (näiteks disaintool, futuristlik maja jne), kuid me ei peaks disaini endale üldse selliselt teadvustama. Kolga märgib veel, et disaineril on justkui jumala funktsionaalsus, kes kõiki eluvaldkondi mõjutab. Just selliselt tajume disaini psühholoogi silme läbi.

Disain peab kergendama meid otsuste langetamisel ja tegema meid õnnelikumaks. Kolga rõhutab, et disain nõuab koostööd paljude erinevate valdkondade vahel ning disaini põhitunnus on keskkonnasõbralikkus.

Martin Pärn toob mängu jäämäe efekti mõiste: me tajume ainult disaini seda osa, mis asub vee peal. Jäämäe nähtamatu osa tähendab disainjuhtimist, millele peavad ettevõtted üha rohkem tähelepanu pöörama. Ettevõtte jaoks omab disain väärtust, kuna see
‣ kommunikeerib (aitab teha otsuseid ja seletab, kuidas toode või teenus töötab)
‣ loob muutust (loome uusi tooteid ja teenuseid, millega eristume teistest)

Disain on kestev ja vastastikku nauditav suhe kasutaja ja pakutava vahe. Kolga toob välja, et disain on kui superjõud, mis meie peas tekitab vajadust eriliste asjade järele. Samas Pärn rõhutab, et see on pigem müüt, sest hea disain ei pea üldse välja paistma. Ülemäära kallis, ebamugav ja inetu toode on halvasti disainitud.

Disain ja juhtimine

Jean Schneider kõrvutab disainjuhtimise projektijuhtimisega, millega kaasneb planeerimine, analüüs ja kontroll. Disainjuhtimise tulemusel muutub ettevõtte väärtuspakkumine, organisatsiooni kultuur ja partnerid. Küsimus on mõtteviisis: kas me vaatleme allhankijat kui lihtsalt varustajat või sisulist partnerit, kas me näeme klienti kui rahakotti või inimest?

Mõtle suurelt aga astu väikseid samme. Me ei pea muutma kõike nüüd ja kohe, vaid tegema väikseid aga õigeid samme. Schneider toob näiteks Bionade karastusjoogi uue strateegia välja töötamise. Selle asemel, et toote tervislikku sisu väga oluliselt rõhuda, panustasid nad pigem inimeste mõtteviisi muutmisele. Nad saavutasid aastate jooksul väga olulise kasvu ning  jätkasid investeerimist kvaliteetsesse toorainesse, mis toetas neile omast elustiili.

Kathryn Besti (disainer ja konsultant) arvates peaks tulema disainjuhtimine ettevõtte seest. Ettevõtja peab selle olulisust endale teadvustama. Paralleele võime tuua Martin Pärna sõnumist, et iga inimene tegelikult ju sõltub disainist: kui me valime omale mööblit, autot, riideid, siis alati mängib disain olulist rolli otsuse langetamisel. Ettevõtluses jätavad aga inimesed tihitipeale selle omaduse tahaplaanile ning langetavad otsuseid muudel alustel.

Nii nagu iga organisatsioon peab oma visiooni elluviimiseks kõigepealt strateegia välja töötama, siis valima protsessid ja lõpuks need tegevused rakendama, siis sarnast struktuuri näeme ka disainijuhtimises. Kõigepealt on ettevõttel vaja strateegiat, siis seda toetavaid protsesse ning lõpuks ka loodud disain rakendada.

Marco Steinberg (Sitra strateegiline direktor, õppejõud) räägib disainjuhtimisest valitsuse tasemel. Valitsus tegelikult vajab disaini – selleks, et olemasolevaid teenuseid paremini ja efektiivsemalt osutada. Keegi ei vaja täiesti uusi teenuseid (kuna see on liiga kallis ja ebaotstarbekas), vaid me peame mõistma probleemi olemust ja rakendama disainjuhtimist selle lahendamiseks. Tulemusena oskame teenust paremini osutada.

Jätkusuutliku arengu tagamiseks ei piisa vaid ühe institutsiooni pingutustest, vaid selleks on vaja töötavat ökosüsteemi, mis üksteist toetab. Näitena toob ta ühe ujula probleemi, mille külastatavus oluliselt langema hakkas. Jah, see oli äärmiselt kehvas seisus, kuid ainuüksi renoveerimine ei oleks probleemi lahendanud – vaadata tuli ka muudetud ühistranspordi skeemi, mille tõttu inimestel ei olnud enam võimalik ujulat soovitud aegadel külastada.

Visualiseerimine

Visualiseerimine on äärmiselt oluline oskus probleemide kaardistamisel. Kuidas aga visualiseerida ideed, probleemi või mõtet? Gregor Krisztian (disainer) nimetab siinjuures mõned kreatiivsed viisid. Moodboard meetodi abil kirjutatakse ja joonistatakse olukorda iseloomustavad elemendid paberile ning siis võrreldakse teiste tulemustega. Grupid ja indiviidid visualiseerivad aga valdkonda väga erinevalt ning sedasi saame tervikpildi erinevatest arusaamadest.

Kuidas visualiseerida aga näiteks lauset “Home is where your heart is?”. Indikeeri kõigepealt lausest kõige olulisemad elemendid (home, heart) ning pane kirja iga elemendi kohta kõik märksõnad, ideed, nähtused ja tunded. Kahe elemendi märksõnade vahel saab aga kombinatsioone luua, mida selle lause visualiseerimiseks kasutada.

Disain praktikas

Konverentsil esitlesid 3 Eesti ettevõtet oma disainjuhtimise kogemust. Balteco kaardistas 2005 aastal oma probleemi, milleks oli tootekataloogi ühtse süsteemi puudumine. Nad rakendasid disainjuhtimist, mille tulemusena on neil täna tooteid pigem vähem, kuid need on grupiti väga selgelt eristuvad. Lisaks, panevad nad rõhku lisadetailide disainile, mis samuti nende maja sees valmib. Balteco disainis maksimaalselt tervikliku toote.

Krimelte nimetas oma probleemiks Penosil tootesarja ebakorrektsuse: toodete pakendid olid väga kirjud ja erinevate nimedega, raskesti tooteriiulilt äratuntavad. Nad töötasid välja uue disainlahenduse, mida iseloomustab korrapärasus, minimalistlikum ja kõiki tooteid siduv kujundus, mis peegeldab ka Skandinaavia päritolu.

Keha3 on tootedisaini büroo, mis tegeleb avaliku ruumi mööbli disainiga. Keha3 eesmärk on tekitada nõudlust kreatiivsele linnamööblile, mis oleks samas funktsionaalne. Disainmööbel on küll hinnalt kallim, kuid nad rõhutasid, et kontaktihind(!) nende linnamööbli puhul on oluliselt madalam võrreldes tavalise pargipingiga, kuna inimesed istuvad disainmööbli peal palju rohkem – see on mugavam ning arvestab kasutaja vajadustega.

Kõik nimetatud ettevõtjad kinnitavad, et disainjuhtimise juurutamine on toonud neile tulu. Disanjuhtimine ei anna kiiresti aga tulemust, kuid pikaajaliselt on see vajalik ning edu toov. Ettevõtjad märkisid ka, et kui tihtipeale mõeldakse, et nad saavad kõigega ise hakkama, siis rohkem peaks soodustama delegeerimist disainibüroodele. Kokkuvõtva noodina leiti, et Eesti disain on väga heal tasemel.

Loov Eesti tänab Lauri Laanestet, kes konverentsil kuuldu kirja pani.