Põlvamaal

Indrek: Ilmselt on esmalt hea üldse rääkida, mis loovust me silmas peame. Me ei tööta kunstiliikidega, olgu selleks siis maalimine, voolimine või muu. Meie tegeleme mõtlemisoskusega, oma intuitsiooni leidmise ning usaldama õppimisega, oskuse ja julgusega erinevaid elualasid sünteesida. Need kõik aga eeldavad esmalt igapäevase kiirustamise oravarattast maha astumist ja ideaalis ka keskkonnavahetust.

Liina: Ait on talus olnud ju läbi aegade koht, kus hoitakse kõike väärtuslikku: vilja, liha ja riideid näiteks. Me küll sedalaadi asju seal ei hoiusta. Ütleme, et me kogume ja jagame sealt välja häid mõtteid. Ja isegi veel rohkem heade mõteteni jõudmise tehnikaid – näitame ja juhendame, kuidas leida uusi vaatenurki oma küsimustele.

Indrek: Ja samas ei maksa tõesti unustada, et värske õhk ja näiteks jalutamine on need, mis aitavad uute mõtete tekimisele tõepoolest kaasa. Meil on küpsemas ka idee oma tegevusi ka õue tuua – meil on siin selleks 4 hektarit maad ju, nii et ruumi peaks jätkuma.

Kust tuli idee teha loovusait?

Liina: Eks meil sarnase keskkonna loomise mõte tiksus peas juba tükk aega, otsisime ruume nii Tallinnast kui lähiümbrusest, kus me ise elasime.

Indrek: Nojah, loovuse teemadeni  oleme jõudnud ju läbi selle, et me oleme organisatsioonide nõustamisega äriplaanide, strateegiate ja muu seesuguse osas tegelenud ju umbes kümme aastat. Ja sealt tekkis selge arusaamine kui sarnaselt nii juhid kui ka laiemalt meie kõik mõtleme. Mis omakorda tekitas huvi mõtlemis- ja loovtehnikate vastu. Tänaseks oleme enda kogemused kogunud ja süstematiseerinud. Ühel hetkel tekkis arusaamine, et oleks vaja kogu see asi ühte ruumi kokku tuua.

Liina: Ja loovuse olemuse üle juurdlemiseni on meid juhtinud ka meie lapsed. Ning kui Tallinna elust isu täis sai, siis oli selge, et linn ei ole sellise keskuse jaoks õige koht. Sealt edasi oli ait juba loogiline valik – see minu meelest ka sümboliseerib looduslähedust ja rahulikkust – omamoodi tasakaalustaja tänases kiires maailmas.

Kuidas jõudis aidamaja Lätist Eestisse ja kuidas selle leidsite?

Indrek: Ega ta päris Lätist siiski ei tulnud – see veidi naljaga pooleks. Tegelik asukoht oli Peebu küla Mõniste vallas, sealt on linnulennult Lätini veel alla nelja kilomeetri. Aga leidsime selle ikka kinnisvaraportaalist.

Liina: Silma jäi see ait veel ka selle poolest, et see on keskmisest aidast palju suurem – enamus pakutavaid olid 15-20 ruutmeetrit, aga see ligi 50.

Indrek: Just, ja ka kõrgus oli hea – sisuliselt saab sinna ka teise korruse teha nii, et kokku peaks pinda tulema 60-70.

Mida loovusait hakkab pakkuma oma külastajatele?

Indrek: Peamine, mida pakume, on võimalus oma igapäevategemisi korraks kõrvalt vaadata – raputada ennast lahti nii rutiinidest, mõttekrampidest kui stereotüüpidest. Toimuma hakkavad mängu- ja vestlusõhtud, töötoad ja loengud. Sealhulgas ka tasuta üritusi kuhu kutsume huvitavaid inimesi oma mõtteid jagama.

Liina: Nende viimaste puhul on valikukriteerium, et endal põnev oleks. Ja kindlasti on kõik kellel on haakuvaid ideid ja mõtteid teretulnud kaasa lööma.

Indrek: Kuna see esimene maja on ju ikkagi suhteliselt väike, siis plaanime neid üritusi ka veebivahendusel üle kanda. Eks vaatame kuhu see asi areneb – see kontseptsioon on ju elus asi ja uusi ideid ja mõtteid tuleb kogu aeg juurde.

Mis on loovettevõtluse alustamise võlud ja valud?

Liina: Ega me ennast alustava loovettevõttena polegi vaadanud – me oleme nõustamise ja koolitusega ju circa 10 aastat tegelenud. See siin on pigem senise tegevuse loogiline jätk, mitte niivõrd valdkonna vahetus või kannapööre.

Indrek: Jah, lihtsalt üks etapp sai läbi ja see lõppes oma konsultatsioonifirma osaluse maha müümisega senistele partneritele.

Kuidas te ennast positsioneerite tänasel ettevõtlusmaastikul?

Liina: Seda ei saagi öelda konkreetselt ühe või teise valdkonnana. Me pole koolitusifirma, kes midagi rabavalt uut õpetab, ega konsultatsioonifirma, kes nõu annab. Turismitalu pole see samuti – majutada me inimesi ei plaani – selleks on meil koostöö lähedal asuvate turismitaludega. Loovusait ongi erinevate valdkondade süntees – natuke ühest, natuke teisest ja kolmandast annab kokku uue terviku. Me ise ka elame sellises pidevas uue otsingus ja katsetamises.

Indrek: Ma pigem usun, et inimesed on Eestis koolitanud ennast küll ja küll. Me aitame pigem seniõpitu ja kogetu ootamatutesse seostesse panna, uusi vaatenurki luua, sünteesida erinevaid valdkondi – ühesõnaga ideede ja mõtetega mängimine. See muidugi ei tähenda, et enese täiendamine oluline ei oleks – see on nagu kütus, mida on kogu aeg vaja juurde saada.

Millal toimub loovusaida sarikapidu?

Indrek: Eks näis, aga hetkel on plaan varasügisel esimesed üritused ära pidada.

Loovusaida tegemistest: http://ait.maripuu.eu või www.facebook.com/ideemang
Loovusaida asukoht

Värske juulikuu uudiskirja teisi uudiseid leiad siit.