Millise loomemajanduse strateegiaga saame tulevikule vastu minna?
Millise loomemajanduse strateegiaga saame tulevikule vastu minna?
Konverentsi loomemajanduse paneelis toodi välja praegune probleem, kus toetuste saamiseks konkureerivad arenduskeskused nii omavahel kui ka oma oma kasvandikega. Tulevikku vaadates võiksid valdkondlikud arenduskeskused olla riigile partneriks ja oma valdkonna rahasid ise jagada, sest on oluline, et valdkond oleks koos ja ei killustuks.
Täna oleme olukorras, kus loomemajanduse toetusmeetme lõpetamisel peaksid oma uksed sulgema enamus Eestis toimetavaid arenduskeskuseid. Tuleviku ees ei ole kindlust ja elatakse projektipõhiselt. Seega peaksid ka MTÜd otsima võimalusi isemajandamiseks, mis annaks kindlustunde ja võimaluse oma tegevusi rohkem planeerida.
Lisaks toodi välja, et muutuma peaks ka kord, kellele ja mis tasemele toetusi jagatakse. Praegu on suur osa toetusi mõeldud ettevõtetele, kellel on juba omakapital oskuste või raha näol olemas ja kes tegelikult toetust ei vaja.
Küsimus ei ole loomemajanduse strateegia olemasolus või mitte, vaja on dokumenti, mis ei vaata ainult kas kultuurilist või loomemajanduslikku poolt, vaid tervikpilti. Praegu oleme olukorras, kus riigil on omad dokumendid ja arengusuunad ning valdkondadel omakorda omad. Miks ei võiks olla olemas kolmandat teed? Toodi välja, et loomemajanduse strateegia näol piisaks valdkonna osapoolte ja riigi osalusega kokkuleppest, mida tänasel päeval on veel kahjuks keeruline saavutada.
Eesti loomemajanduse paneeli modereeris loomemajanduse ekspert Ragnar Siil. Oma mõtteid vahendasid Eesti disainikeskuse juhatuse liige Tiia Vihand, Arhitektuurikeskuse juht Raul Järg, muusika arenduskeskuse Music Estonia juht Virgo Sillamaa ja Eesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp.
Artikkel on kirjutatud loomemajanduse konverentsi paneeli “Eesti loomemajanduse paneel: Millise strateegiaga saame tulevikule vastu minna” põhjal. Osalesid Tiia Vihand, Raul Järg, Edith Sepp ja Virgo Sillamaa. Modereeris Ragnar Siil.
Mida teha, et loomemajanduse potentsiaal teostuks soovitul määral ka tõmbekeskustest kaugemal?
“Linnastumine on niivõrd tugev, et raske on vahet teha, kas oled maal või linnas,” avas loomemajanduse ekspert Jorma Sarv paneeli “Loomemajandusega ääremaastumise vastu!”.
Paneelis osalesid pärandi ja kohaliku elu edendaja Kagu-Eestis Ott Rätsep, Ida-Viru patrioot ja loomemajanduse hing Jana Pavlenkova, Triinu Simkin ettevõtte ODE disain looja ja MTÜ Väärt Raplamaa Toode üks eestvedajatest ning loomemajanduse ekspert Ragnar Siil.
Vaja on sündmusi, mis majandust elavad ja on piirkonnaülesed. Näiteks toodi Intsikurmu, kuhu tulevad muusikat ja melu nautima inimesed üle kogu Eesti ning tänavu avati poodki uues kaubanduskeskuses T1 Mall’is. Sellised ürituseed annavad suurt lisaväärtust piirkonnale ja kasu saavad kõik ümberkaudsed ettevõtted.
Kohalikud omavalitsused koos ettevõtjatega peaksid vaeva nägema, et piirkonnas oleks piisavalt tegevusi ja need tegevused oleksid kõikidele lihtsasti nähtavad – igasugune inimeste liikumine ja nende olamine piirkonnas tuleb kasuks. Tuleb vaadata kogu väärtusahelale otsa – majutusasutused, söögikohad ja muud teenused peaksid olema kättesaadavad.
Panelistid tõid veel välja, et ettevõtjate julgustamisega ja ettevõtluse võimaluste tutvustamisega oleks samuti tarvis jätkata. Heaks näiteks toodi Loov Eesti + Maa programm.
Kokkuvõtvalt peitub saladus kommunikatsioonis: “Kutsuge kokku kõik osapooled, tutvuge ja arutage,” võttis paneeli kokku moderator Jorma Sarv. Naaber saab naabrit tegevuses toetada.
Artikkel on kirjutatud loomemajanduse konverentsi paneeli “Loomemajandusega ääremaastumise vastu! Nutikas jääb maal ellu! Uuuu – kas seal on keegi?” põhjal. Osalesid Ragnar Siil, Ott Rätsep, Jana Pavlenkova, Triinu Simkin. Modereeris Jorma Sarv. Konverents “Loovus päästab maailma – kas oleme valmis?” toimus 29. augustil Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses.
Konverentsi toetas EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest ja Briti Nõukogu.
Fotol loomemajanduse konverentsil osalejad, autor Jana Laigo.
Samal teemal:
Loovusest on saamas meie majanduse keskne osa (John Newbigin)
Enesepeegelduse ja tulevikku vaatamise hetk – olukorrast Eesti loomemajanduses (Ragnar Siil)
Loomemajanduse potentsiaal. Näiteid kodust ja kaugemalt (Yrjö Ojasaar)”
