Mida tähendas 5. korda toimunud Tallinn Music Week kohalikele artistidele?
Aasta-aastalt oma programmi ning rahvusvahelist haaret laiendav Tallinn Music Week toimus sel aastal juba 5. korda. Festivali külastas 17 038 inimest, kohal viibis 748 delegaati, kellest pooled olid väliskülalised. Loov Eesti uuris kohalikelt artistidelt ning nende esindajatelt muljeid tänavusest festivaliprogrammist ning püüdis välja selgitada, mis eelistusi ning võimalusi Tallinn Music Week artistide endi arvates suudab lootustandvatele bändidele pakkuda. Oma kogemust jagasid bändi Zebra Island mänedžer Peeter Mikk ning bändi Sinine taga tegutsev muusik ja mänedžer Mauno Meesit.
Mida Tallinn Music Week artistide jaoks tähendab?
Peeter Mikk: Kindlasti on Tallinn Music Week’i näol tegemist ühe väga hea, kasuliku ning tänuväärt üritusega. Lisaks kontsertprogrammile on minu jaoks isiklikult festivali tippsündmuseks kindlasti ka konverents, kus muusikatööstuse erinevate valdkondade tipptegijad ning –spetsialistid jagavad vabas õhkkonnas kõigi kuulajatega oma mõtteid ning kogemusi. Tegemist ei ole mitte niivõrd akadeemilise koolitusega, vaid pigem kohviku ümarlaua vestlusega kohvitassi taga.
Mauno Meesit: Olen ka ise artistina Sinisega TMWst osa võtnud kolmel korral ja näinud kõrvalt, kuidas festival iga aastaga aina suuremaks, põnevamaks ja küpsemaks saab. Ei saa alahinnata TMW rolli Eesti muusikamaailma kaardile aitajana, kuid hoopis tähtsam on TMW mõju Eesti muusikute harija ja inspireerijana.
Peeter Mikk: Minu jaoks ei ole selle konverentsi näol tegemist olnud üritusega, kus ma oleksin kuulnud ehk väga palju täiesti uusi mõtteid, kui pigem just sündmusega, kus on alati väga inspireeriv ning meeldiv saada valdkonna tipptegijatelt kinnitust, et sammud, mida oled kas siis juba astunud või plaanid astuda, on samad, mida ka nemad omalt poolt soovitavad või on ise kunagi juba läbi teinud ning on seejuures osutunud ka edukateks ning toimivateks.
Mauno Meesit: Paljud noored ja nooremad vanemad tegijad on hakanud just tänu sellele festivalile julgemalt ja professionaalsemalt enda loomingusse ja selle presenteerimisse suhtuma.
Kas Tallinn Music Week on teie jaoks ka reaalseid tulemusi endaga kaasa toonud?
Mauno Meesit: Imelugusid juhtub TMW-l sama vähe kui kõikjal mujal, aga see festival inspireerib kindlasti iseenda eduka karjääri nimel tööd tegema, mis ongi kõige olulisem.
Peeter Mikk: On väär loota Tallinn Music Week’ilt kiireid käegakatsutavaid tulemusi või pakkumisi. See on pigem koht, kus sul on võimalus endale esmast tähelepanu tõmmata, mis tõsi, heal juhul võib sihikindla töö ning järjepidevusega viia lõpuks ka mõne huvitava koostööpakkumiseni.
Teiseks on lõppude lõpuks siiski muusika ise ning esinemine see, mis on kõige olulisemad. Ei ole mõtet välisdelegaatidele müüa või pähe määrida toodet, millesse sa ka ise täielikult ei usu ning mis tegelikult on veel üsna toores.
Mis on meeldejäävamad tähelepanekud, mis festivalilt kõlama jäid?
Peeter Mikk: Sõnum, mis iga aasta on jäänud konverentsil kõlama, on see, et music business is people’s business. Kindlasti on selles väites oma tõde sees, kuid kuna seda on rõhutatud väga palju, siis mul on kohati tunne, et osad kohalikud muusikatööstuse inimesed võtavad seda nõuannet ehk isegi pisut liialt isiklikult ning nii võib see omada isegi vastupidist, pigem negatiivset mõju. Kõrvaltvaatajana on mulle nimelt jäänud mulje, et mõned kohalike muusikute esindajad võtavad kogu seda üritus liialt kramplikult, liigse alandlikkuse ja püüdlikkusega. Mõnel juhul võib selline lähenemine ehk ju ka edukaks osutuda, kuid mulle isiklikult tundub, et just selles vallas on siinsetel muusikutel ning nende esindajatel ehk kõige suuremat arenguruumi.
Kas Eesti bändid üldse vajavad enda esindamiseks mänedžeri?
Mauno Meesit: Enamik noori bände ja muusikuid ei tunne enamasti mänedžeri järgi vajadust, seda eriti Eestis, kus igaüks saab hakkama väikese promotöö ja kontaktide loomisega. Mänedžer muutub oluliseks, kui bänd või artist on jõudnud teatud tasemeni ja ambitsioonikuseni,kus karjääriredeli järgmisele pulgale jõudmiseks on vaja inimest,kes sihikindlalt tegutseks ja planeeriks turundus- ja müügitööd. Eestis ei ole väga palju inimesi, kellel oleks mänedžeri kogemust.
Suurema koosseisuliste bändide puhul võib selleks jätkuvalt olla üks bändiliige, aga samas on kohati lihtsam, kui mänedzeriks on keegi kõrvalseisev isik, kellel on ka värske visioon asjadest ja kes saab tegutseda ka ajal, kui bänd laval on. Olen ka ise artist ja mänedzer ühes isikus ja seetõttu jäi TMW raames üksjagu põnevaid loenguid kuulmata, sest Sinise saundtsekk langes samale ajale.
Mida teha, et festivalilt õiged kontaktid noppida ja edasi liikuda?
Peeter Mikk: Võtta Tallinn Music Week festivali kui päästerõngast kohalikust muusikaskeenest pääsemiseks ei ole kindlasti kõige õigem lähenemine. Põhiline rõhk kohalikel esinejatel peaks ikkagi olema just aastaringselt oma esinemise kallal töötamine ning ka kohaliku fännibaasiga tegelemine. Tuli mitmelt poolt välja, et mitmed välisdelegaadid koostavad oma kontsertprogramme pigem kohalike n-ö „inimesed tänavalt“ soovituste järgi, mitte mänedžeride ning muusikute endi mesijutu järgi. Seega äärmiselt oluline on muljet avaldada ka kohalikule kuulajaskonnale ning hoida latti kõrgel läbi terve aasta, mitte ajastada oma tippvormi iga aasta aprilli esimeseks nädalavahetuseks.