Mida silmaga ei näe ja kõrvaga ei kuule. Festival võib kahjumist hoolimata luua väärtust

Milline roll on muusikal, selle kultuuril, majandusel ja ökosüsteemil Eestis ning kui suur osa on sellest festivalidel? Sel korral käsitlesime loomemajanduse akadeemia teisel päeval muusikat ja kõike seda, mida me näeme ja ei näe muusika ümber.

Muusika kultuurist, majandusest ja ökosüsteemist andis hea ülevaate Music Estonia tegevjuht, muusikahariduse edendaja ja aktivist Virgo Sillamaa. Jazzkaare produtsent ja turundusjuht Eva Saar rääkis aga detailselt Jazzkaare festivalist – sellest, kust kõik alguse sai ja miks.

Muusika. Kultuur, majandus ja ökosüsteem

„Kas muusika on töö või hoopiski lõbu?“ küsis Virgo Sillamaa loomemajanduse akadeemia õppereisile järgnenud koolitusel. Kuigi see võib tunduda ainult lõbuna, on see siiski muusikute jaoks töö. Ta tõi välja, et muusikut palgates ei mõelda tihti, mis selle kõige taga peitub. Lihtsustatult võib öelda, et palgates muusiku, maksame esinemise ja laulmise eest. Lisaks sellele aga, peitub tegelikult esinemise taga palju tööd, aega ja raha: instrumendid ja tehnika, proovid, koht proovide jaoks, transport peokohta ja tagasi, turundus ja koduleht, maksud, tasud managerile või agendile, kindlustus ja kõik teised tavapärased elamiskulud (toit, arved, elukoht…).

Muusikal on väga palju erinevaid komponente, millest see koosneb – harmoonia, sõnad, helitöötlus, viis, helitehnika, kompositsioon, salvestus, esitus ja veel näiteks seade. Mõistes muusika erinevaid komponente, on võimalik muusikast aru saada ja anda sellele adekvaatne hinnang. Virgo tõi siinkohal näiteks laulu, millel tehnika on halb, aga lugu tegelikult hea – sellisel juhul saab inimene aru, mis valesti on ja ei liigita muusikat kohe halvaks.

Võib öelda, et muusika on kolm agregaatolekut

1.     kontsertesitus on nagu vedelik, ta on koguaeg samal kujul, aga erinev
2.     salvestus on jää, selline, nagu ta on
3.     heliteos on nagu aur, mis justkui on kuskil, hõljumas

Veel käsitlesime põhjalikult muusika nelja tahku, milleks on: kontsertesitused, salvestatud muusika, muusika kirjastamine ja brändipartnerlused. Osalejad said põhjaliku ülevaate iga tahu eripäradest ja võimalustest, mida oli omajagu palju. Selleks, et muusik kõike ära suudaks hallata, tuleb appi manager, kes peab olema laia silmaringiga ja ära manageerima kõik tegevused. Manager on keegi, kes peaks suutma olla hea karjääristrateeg, läbirääkija, mentor, kunstiline nõustaja sõber ja muidugi ka omama põhjalikke teadmisi ärijuhtimisest.

Muusika neli tahku

Muusikaettevõtlus Eestis

Eesti Konjunktuuri Instituudi loomemajanduse kaardistuse (2018) järgi oli Eestis 2015. aastal 2169 muusikaettevõtet ja -organisatsiooni. Muusika tuumikvaldkondade kogutulu oli 2015. aastal 86,0 mln eurot, koos sidusvaldkondadega 141,4 mln eurot. Võrreldes 2011. aasta kaardistusega, oli 2015. aastal müügitulu/tulu saanud ettevõtteid muusika valdkonnas oluliselt rohkem (+60%) ja müügitulu/tulu oli oluliselt suurenenud (+61%). Ainult tuumikalades on võrreldes 2016. aasta numbritega OÜ-de ja MTÜ-de arv mõnekümne võrra langenud, kuid see eest müügitulu kasvanud.

Muusika on väga kiiresti arenev loomemajanduse üks valdkondadest, mis pakub tänasel päeval rohkelt väljakutseid ja potentsiaali. Nii tuleb rinda pista näiteks digiarengute järel lohiseva autoriõiguste andmete haldusega. Suureks väljakutseks on veel haridus: muusikute, heliloojate jt hariduses puudub karjääri ja ettevõtluse arendamise komponent. Samuti on probleemiks valdkonna strateegiline arendamine: ettevõtted väikesed, riigil pole nägemust, kuidas panustada, arendusorganisatsioonid takerduvad jõudluse probleemidesse. Samal ajal aga kasvab digitarbimine ja maailma turud avanevad (nt Hiina, Jaapan). Eestis on veel suur potentsiaal välja arendamata – muusika kirjastamine on puudulik, mis tähendab, et autorid, heliloojad, produtsendid on esindamata. „Muusika valdkonna kitsaskohti ja täit potentsiaali Eestis aitaks suuresti lahendada hariduse arendamisega, mis annaks kindlasti kiired tulemused,“ sõnas Virgo.

Music Estonia on Eesti muusikaettevõtete esindusorganisatsioon ning muusikatööstuse arenduskeskus. Nende missioon on muuta Eesti muusikatööstus professionaalseks, innovatiivseks, tulusaks ja rahvusvaheliselt tegutsevaks Eesti muusikat ning sellega seotud tooteid ja teenuseid turustavaks ning eksportivaks majandusharuks, mis loob kõrge lisandväärtusega töökohti. Loe lisaks nende programmide kohta SIIT.

Festival – mitte ainult lõbu pärast

Loomemajanduse akadeemia koolituse teises osas rääkis Jazzkaare festivali produtsent ja turundusjuht Eva Saar festivalist – sellest, kust kõik alguse sai ja mida festivali korraldades silmas tuleks pidada ning miks.

Jazzkaare festival sai alguse 1990. aastal Anne Ermi eestvedamisel, kes on siiani festivali direktor ja kunstiline juht. Juba sel aastal 19.-28. aprillil tähistatakse oma 30. juubelit. Huvitava ja omanäolise programmi ning julgete lahenduste abil tehakse väiksema eelarvega parimat jazzifestvali Põhjamaades. Pidu kestab Tallinnas kümme päeva ja toimub vähemalt kümnes linnas üle Eesti. See on suurim siseruumides toimuv jazzifestival lähiregioonis ja Baltimaade suurim jazzifestival. Kuigi see on meil suurima kontsertide arvuga festival, on nende tiim Eva sõnul pidanud kogu aeg tõestama, et festival on küll väike, aga oluline. „Festivalide turg ei ole ainult Eesti, vaid see on rahvusvaheline turg, millega peab konkureerima ja arvestama.“

Ajalooliselt tegeletakse läbi festivali jazzi maine parandamisega. „Jazzkaare esimene pühapäev on pühendatud tasuta kontsertidele, mille eesmärgiks on jazzi populariseerida ja näidata, et jazz ei ole midagi rasket – seda on mõnus ja hea kuulata,“ rääkis festivalist Eva Saar ning lisas, et teistpidi toimib see jällegi turundusprojektina: käivad läbi inimesed, kes armuvad sellesse ja kellele meeldib see meeleolu. See toob nad tagasi ja suure tõenäosusega ostetakse ka pileti festivalile.

Iga aasta jäetakse Jazzkaare raames Telliskivi loomelinnakusse 250 000 eurot – võidavad ümberkaudsed ettevõtted. Seda nimetatakse ülekandumise mõju efektiks (Spillover-effect), mis tõttu toetab ettevõtmist ka Telliskivi loomelinnak ise. Eesti festivalide maastik on kirju ja konkurents tihe, arvestada tuleb ka rahvusvahelise turuga. Eva sõnul aga on kõik uued ja ka vanad ettevõtmised alati teretulnud, sest sõbralik konkurents viib edasi ja sunnib ka ennast pingutama, et järgmine kord pakkuda uudseid lahendusi ja väljakutseid ka muusikutele. „Teen oma tööd tõelise kirega. Saan naudingu probleemide lahendamisel või siis, kui inimesed tulevad välja saalist naeratavate nägudega – see on minu kingitus,“ tõi ta välja selle, mis paneb teda iga aasta üha uuesti ja uuesti festivali korraldama.

„Meie eesmärk on tuua Eestisse põnevamaid Euroopa artiste ja anda sellega publikule võimaluse nautida maailma jazzistaare,“ rääkis veel Eva ning lisas, et veel on oluline anda Eesti jazzmuusikutele võimalus unistuste koostööprojektideks ja “suure lava” esinemisteks.

Lisaks andis jazzkaare produtsent ja turundusjuht põhjaliku ülevaate osalejatele festivali korraldamisest: kuidas kulu panna tulu teenima, kuidas luua suhteid partneritega ja neid hoida, mida partneritelt paluda, mida tähele panna eelarve koostamisel, kuidas koostada festivalile väärtuspakkumist jpm.

Loomemajanduse akadeemia Raplamaal andis äärmiselt põhjaliku ja tugeva ülevaate muusikast, selle kultuurist, majanduses ja ökosüsteemist ning festivalidest. Nende teadmistega saavad meie piirkondlikud partnerid, kelle seas on maakondlikud arenduskeskused ettevõtlus-konsultantidega, olla nõu ja jõuga abiks tulevastele festivalide korraldajatele ja neile, kes soovivad alustada või teha karjääri muusika valdkonnas.

Loomemajanduse Akadeemia Raplamaal toimus 15.-16 veebruar 2019. See on osa Loov Eesti+Maa II projektist, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest. Projekti eesmärgiks on elavdada ettevõtlust maapiirkondades.