Michael Pyneri töö parema elukeskkonna loomisel Ida-Londonis

Michael Pyner räägib oma pikaajalisest ja põhjalikust tööst Shoreditch Trusti tegevjuhina, mida on tehtud Ida-Londoni mahajäänud piirkondadega, et muuta need väärtuslikuks, ettevõtlikuks ja turvaliseks.

Shoreditch Trust on heategevuslik piirkondlik uuendusprojekt, mida finantseerib Suurbritannia valitsuse programm Uus Algus Kogukondadele. Eesmärgiks on luua Hackey linnaosas asuvast Shoreditchi piirkonnast sotsiaalselt jätkusuutlik ning väärtuslik elukeskkond, mille arendamisse on kaasatud ka elanikud. 10 aasta jooksul on ellu viidud üle 400 ühiskondlikult kasuliku projekti ja tehtud koostööd rohkem kui 300 organisatsiooniga, sh. loodud Londoni esimene keskkonnasõbralik restoran, remonditud koolide mänguväljakuid ning korraldatud eakatele jõululõunaid.

Shoreditch Trusti tegevjuhil Michael Pyneril ei ole kombeks rääkida inimestele vaid seda, mida nad kuulda soovivad. Pyner on kogukonna regenereerimisettevõtte Shoreditch Trusti tegevjuht, mis tegutseb majanduslikult kehvas seisus  Hackney linnaosas Londonis. Aeg-ajalt leiab ta end vihaste inimeste keskelt, keda oleks lihtne maha rahustada lubades kõik nende kogukonnas esinevad probleemid  ära lahendada. kellele Aga Pyner ei anna lubadusi, mida ta ei suuda pidada.

“Oled sa kunagi olnud ühes ruumis sadade vihaste inimestega?” küsib Pyner viidates oma kohtumisele rahulolematute elanikega Londoni rõhutuimas Hackney linnaosas. “Mina olen. Küsisin neilt, mida nad tahavad muuta ja kirjutasin nende vastused tahvlile. Nad nimetasid kaheksa asja. Ma käisin nimekirja läbi ja ütlesin, et saame  neist ära teha kaks asja, lisaks võivad veel kolm olla teostatavad. Ülajäänutega ei saa me midagi ette võtta.“
Kui Pyner oli tunnistanud, et ta ei suuda üleöö kogukonna olusid paranda, ei olnud ta kindel, kuidas inimesed reageerivad. Kuid juhtus aga midagi ootamatut: “Üks naine tõusis püsti ja ütles mulle aitäh, et ma tema vastu aus olin. Ta ütles, et nüüd saab to öösiti rahulikult magada” ütles Pyner.

Õnneks ei ole Pyner kaheksa aasta jooksul Shoreditch Trusti tegevjuhina palju kordi pidanud ütlema, et ta midagi teha ei saa. Sotsiaalne regenereerimisettevõte on olnud jätkusuutlike kogukonna arenguprojektide elluviimisel erakordselt edukas vabaturu põhimõtteid kasutades.

Näiteks on Shoreditch Trust kogunud kokku kohalikud varad nagu kinnisvara ning pannud need raha teenima, täites ühtlasi ka mõnda kogukonna vajadust. Üks tähelepanuväärsemaid Shoreditch Trusti projekte on taskukohase tööpaiga algatus. Selle käigus ostab Shoreditch Trust vanu kontorihooneid, renoveerib need ja sisustab ruumid kõigega, mida üks ettevõte oma tegevuses vajab. Seejärel saavad ettevõtted kolida ruumidesse ning arenedes vastavalt oma vajadusele lisada või vähemaks võtta enda poolt kasutatavaid laudu ja muid tarvikuid. Teguviis annab uutele ettevõtetele paindlikkuse, mida neil ellujäämiseks vaja on. Lisaks säästab see neid kuludest, mis tekivad pidevast kontorivahetusest. Saadav üüriraha investeeritakse aga kogukonda tagasi.

Kõige paremini iseloomustab Shoreditch Trusti ettevõtmistest sotsiaalset ettevõtlust  Acornhouse restoran, mis asutati Pyner’i juhendamisel 2006. aastal. Acornhouse on särav täisteenindusega gurmeerestoran, mis pakub värsket hooajamenüüd ning samas toetab kohalikke põllumehi. Keskkonnateadlik Acornhouse rekandab põhimõtet „Keeldu, vähenda, taaskasuta ja kui puudub alternatiiv, siis töötle ümber.” Lisaks pakub restoran praktikavõimalust toidutööstuses inimestele, kellel on keeruline oma tausta tõttu tööd leida.  Samuti nagu kontoriruumide algatuse puhul, investeeritakse Arcornhouse kasum erinevatel viisidel kogukonda tagasi.

Kõik Shoreditch Trusti programmid ei ole loodud kasumit tootvateks. Kõik kogukonnas elavad inimesed saavad kasu algatustest nagu tervisekeskus, samuti on renoveeritud algkooli mänguväljakuid ja korraldatud eakatele tasuta jõululõunaid. Piirkonnas toimub omanäoline ja populaarne Shoreditch Festival, mis on kolme päeva kestev muusika, kunsti ja kultuuriüritus, tuues kohale külalisi üle terve Londoni. Pyner on kindel, mitmenäoline kogukond vajab just sääraseid mitmenäolisi algatusi.

“Shoreditch on väike osa Hackney piirkonnast Londonis. Hackneys on külg-külje kõrval kõike rikkam ja kõige vaesem kant” selgitab ta. “See on väga hea, sest meie globaalsete partnerite peakontorid asuvad just samas piirkonnas ja on seega olude suhtes empaatilised ja nendega tuttavad. Neile meeldib Shoreditch Trust, sest me toimetame paljudes erinevatest valdkondades.” Näiteks, sünnitusmaja on suunatud probleemile, et imikute suremus on Hackneys olnud lubamatult kõrge ajast, mil tuntud filantroop Charles Booth tegi oma kuulsa kaardi, kus on märgitud jõukuse ebavõrdne jõukuse jaotumine Londoni piirkondades. “Paljud nendest piirkondadest on siiani sama ebavõrdsed kui nad olid tema ajal,” räägib Pyner Boothi kohta. “See märgib vaesuse ja rikkuse ringi, mille peab murdma. See on puuduse tsükkel.”

Selle tsükli katkestamiseks on vaja uusi ideid ja probleemilahendamise oskusi. Nimetatud oskused on just põhjuseks, miks Pyner valiti tegevjuhi rolli. Iiri päritoluga Pyner alustas oma karjääri õpetajana, “Aga ma ei olnud selles väga osav,” tunnistab ta tagasihoidlikult. Seejärel liikus ta edasi halduspoliitika valdkonda, kus aja jooksul omandas probleemilahendaja kuulsuse. Tema töö inimeste ümberpaigutamisel Londoni Canary Warfi arendusel paistis silma ning lausa sellisel määral, et ta värvati otse KPMG poolt spetsiaalselt Shoreditchi tööks.

Kuid uute ideede toomisel igivanadesse probleemidesse on omad tagasilöögid. Pyner tunnistab, et Shoreditch Trusti püüdlus teenida tulu investeerides televisiooni interneti protokollo vahendusel, ei õnnestunud nii nagu ta lootis. “Tegu on turugha, kus on tihe konkurents ning meil puudus kogemus,” ütleb Pyner, kelle teised riskiettevõtmised on olnud edukad. “Täna me teostame edukalt asju, mis 8 kuni 10 aastat tagasi ei õnnestunud”.

Mõeldes arenevatele majandustele nagu Baltikum, tunneb Pyner, et edukaks ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja uut lähenemisviisi.  „Peab tegema seada, mida hästi oskad,“ arvab Pyner. „ELi majandusruumis on toimunud muutus. Riigid mis liitusid ELiga esimestena said suures mahus rahastust. Siiani on olemas raha aga majanduslik reaalsus on see, et seda ei ole samapalju. Riigid nagu Eesti peaks seda mõistma ning muutuma oma ettevõtmistes loovamaks. Eriti Eesti-suurune väikeriik peaks kasutama ära seda, mis teil juba on. Antud juhul räägime me inimestest, mis on sotsiaalse ettevõtluse suurim ressurss“ ütleb Pyner lõpetuseks.

Pyner veendunud, et võti inimpotentsiaali maksimaalseks realiseerimiseks on ausus.

“Kohalikud inimesed on kuulnud sarnaseid lubadusi juba 40 aastat. Peaaegu ühtegi ludadust ei ole täidetud. Me peame muutuma realistlikuks. Me peame suutma pidada ausaid täiskasvanute vestlusi selle kohta, mida me saame teha ja mida mitte.”

Vaata lisa http://www.shoreditchtrust.org.uk/