Majandussurutis räsis enim kunsti ja reklaami
Loomemajandussektoris on majandussurutis kõige enam mõjutanud kunsti ja reklaami valdkonda, kuid nüüd on kätte jõudmas taastumisperiood, selgub konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidavas loomemajandussektori kaardistamisest.
Konjunktuuriinstituut on loomemajandust kaardistanud varem kahel korral, viimati tehti seda neli aastat tagasi, nüüdse kaardistusega jõutakse valmis suveks, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing nentis, et kõige enam on majandussurutise ajal kahju kannatanud näiteks kunst, skulptuur ja ka reklaam.
“Samas teatud valdkondades on olnud viimased aastad väga kiire kasvu aastad. See on seotud tehnoloogiliselt uute firmadega, Eestis väga kiiresti kasvav ja perspektiivikas valdkond on näiteks arvutimängude tootmine,” rääkis Josing.
Josing tõdes samas, et kui 2007. aastal oodati ekspordivõimelisi loomemajandusettevõtteid, siis need ootused pole end õigustanud, sest reeglina on loomemajandusettevõtted väikesed, ühe või kahe töötajaga, ja projektipõhised. Teisalt on muutunud ka ootused ja arusaamad loomemajandusest.
“Tegelikult need loomemajandusettevõtted on sellised raha tõmbajad kogu regiooni, pluss kui me vaatame väljapoole, siis Eesti kunstiinimesed tutvustavad Eestit maailmas,” rääkis Josing.
Ta nentis samas, et vaja oleks paremaid ülevaateid sektorite kohta. “On näha, et paljud valdkonnad, näiteks muusika ja kunsti, vajaksid sellist enda firmade poolt kasutatavat statistikasüsteemi,” lisas ta.
Agentuuri Eesti Muusikaeksport juht Juko-Mart Kõlar ütles, et ehkki oma andmeid koguvad nii Äriregister, Eesti Autorite Ühing kui ka artiste vahendav agentuur ise, on ühise andmebaasi järele teatud vajadus olemas, samas muutub olukord üha keerulisemaks.
“Kui mul on plaadimüügiga tegelev firma, siis mul ei ole tegelikult aruande kohustust selles osas, mis puudutab plaadimüüki. Aga mis omakorda tähendab seda, et tegelikult ei tea keegi, kui palju Eestis plaate müüakse. Ja digimüügiga muutub asi muidugi veelgi raskemaks,” rääkis ta, lisades, et sama asi puudutab kontserdikorraldust.
“Ega need andmed ei jookse kokku kuskile. Üks võimalus on alustada mingisuguse indeksiga, et näiteks 20 suurimat plaadifirmat/kontserdikorraldajat ja vaadata nende baasil ja järgida seda trendi,” pakkus ta lahenduseks.
Üheks probleemiks loomemajanduses on ka vabakutseliste loovisikute sotsiaalsed tagatised. Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing leiab, et siin võiks riik vastu tulla ja kohandada seadust vastavalt sellele, kuidas eri loomevaldkondades rahavood laekuvad.
Teisalt on loomemajanduse tugisüsteemi korrastumise eelduseks siiski valdkonna läbipaistvus, millega tuleb tegelda valdkonnasiseselt.
Allikas: ERR
