Loovusest on saamas meie majanduse keskne osa. Lisatud galerii
”Maailmas, kus kultuuri nähakse millegi pehmena, hindavad ka kõige autoritaarsemad riigijuhid loomemajandust. See on meile, kes me tegutseme kultuuris, oluline teada, sest see aitab meil otsuseid teha,” sõnas rahvusvaheliselt tunnustatud loomemajanduse ekspert John Newbigin 29. augustil Arvo Pärdi Keskuses toimunud loomemajanduse konverentsi avaettekandes.
Konverents “Loovus päästab maailma – kas oleme almis?” tõi Laulasmaale märgilisse Arvo Pärdi Keskusesse mitmeid kultuuritegelasi, arenduskeskuste ja omavalitsuste töötajaid ning teisi loomemajandusest huvitatuid. Laval astusid üles rahvusvaheliselt tunnustatud loomemajanduse eksperdid John Newbigin, Ragnar Siil ja Jorma Sarv, visionäär Yrjö Ojasaar ning Eesti loomevaldkonna arenduskeskuste juhid ja ettevõtjad.
Newbigin rääkis oma ettekandes, et inimeste arv loomemajanduses kasvab ja jätkab kasvamist, mujal aga võtavad robotid inimestelt lähimate aastate jooksul töö üle. Kultuurist on saamas võti, mis teeb majandused edukaks. Maksavad loodud elamused ja lood nende taga, mitte tooted – kui traditsioonilises majanduses hinnatakse tooteid, siis nüüd hinnatakse ideid. Ta tõi välja, et 15% Londoni töökohtadestki asuvad just loomesektoris ning finantsinimesed hindavad Londonit väga elava kultuurielu tõttu.
Kunstnike ja loovinimeste juurdepääs taskukohastele ateljeepindadele on Londoni loome- ja kultuuritööstuse jaoks kriitilise tähtsusega, sest need annavad Londoni majandusele igal aastal hinnanguliselt 47 miljardit naela. Loov Inglismaa (Creative England) on loonud kunstnike ja loovinimeste jaoks fondi „Creative Land Trust“, mis koondab stuudiopindade võimaliku kaotuse leevendamiseks toetuste ja investeeringute rahastamise. John Newbigini sõnul on vaja toetada nii kohalikul kui ka riigi tasandil loometegevust, samuti soovitas ta kasutada kohalikel omavalitsustel kasutada ära võimalikult palju oma inimesi, mis viib teenuste hinnad märgataval määral alla.
Newbigini sõnul ei ole loomemajanduse puhul midagi enam pistmist ka riigi suurusega – pooled riigid maailmas on alla 10 miljoni elanikuga ja muutustele valmisoleku indeksis (Davos) on väikesed edukamad. Seega on väikestel riikidel hõlpsam muutusi läbi viia ja seeläbi loomesektorisse rohkem panustada.
“Haridus, inimeste loomingulisus ja loovad lahendused aitavad meid parema elujärje peale – seda ei asenda ükski robot,” ütles Newbigin.
Loomemajanduse ekspert puudutas oma ettekandes ka haridust ja inimeste loomingulisust. “Hariduses hinnatakse teadmisi, oluline on tänapäeval aga kujutlusvõime. Teamised on olulised koolis ja pubis sõnamängu korral. Uute ideede ja kujutlusvõime kasutamiseks vajame ka uusi institutsioone – talent on igal pool, võimalus mitte. Oluline on veel mõista, kuidas hoida ära väikestes maakohtades elevate inimeste, just talentide, loomingulisuse raisku laskmise. Näiteks Kolumbias korraldatakse konverentsi „The Orange Economy“ mitte niiöelda loomemajanduse ergutamiseks uute ideede näol, vaid sisendi saamiseks sotsiaalsete probleemide loominguliseks lahendamiseks.
Newbigin tõi loovusest ühe näite Lõuna-Aasia riigist Afganistanist, kus oli suureks probleemiks korruptsioon politseis. Uue lähenemisega kasutati mobiilmakseteks mPESAt ja see vähendas korruptsiooni – palgad jõudsid lõpuks õigete inimesteni. Mitmed loodud tehnoloogilised lahendused, mis on otseselt seotud loovusega, aitavad üle maailma inimesi ja terveid riike parema elujärje peale.
Viimasena tõi ekspert välja, et toitudel ja jookidel on paljude maades kultuuri oluline osa ja tema sõnul arvatakse varstirohkemates riikides ka toit ja jook loomemajanduse osaks, sest need võimaldavad tutvustada ja hoida kultuuri traditsioone.
Artikkel on kirjutatud John Newbigini loomemajanduse konverentsi ettekande põhjal. Konverents “Loovus päästab maailma – kas oleme valmis?” toimus 29. augustil Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses. Konverentsi toetas EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest ja Briti Nõukogu.
Fotol John Newbigin, autor: Jana Laigo.
Samal teemal:
Enesepeegelduse ja tulevikku vaatamise hetk – olukorrast Eesti loomemajanduses (Ragnar Siil)
Loomemajanduse potentsiaal. Näiteid kodust ja kaugemalt (Yrjö Ojasaar)
Millise loomemajanduse strateegiaga saame tulevikule vastu minna?
