Loomemajanduses on tohutu kasutamata potentsiaal

Loov Eesti koos Kultuurikoja  ja Teenusmajanduskojaga korraldasid  31.mail Riigikogu Kultuuri  ja Majanduskomisjonile väljasõiduistungi tutvustamaks Eesti loomemajanduse hetkeseisu.

Värske koalitsioonileppe üheks eesmärgiks on muuta Eesti tunnustatud loomemajanduse- ja disainimaaks, käsitledes loomemajandust kui osa Eesti uuest majandusest. Väljasõidu eesmärk oli tutvustada loomemajanduse eripärasid ning valdkondlikke riigi partnerorganisatsioone, samuti näidata kultuurisündmuste kaudset mõju riigi majandusele tervikuna ning juhtida tähelepanu Eesti kultuuriekspordi teemadele.

Väljasõidu jooksul külastati Telliskivi loomelinnakut ning Eesti Disaini Maja. Valdkonna problemaatika teemadel esinesid PÖFFi eestvedaja Tiina Lokk, Tallinn Music Weeki korraldaja Helen Sildna, Kultuurikoja  ja Teenusmajanduskoja esindaja Ville Jehe, EASi loomemajanduse programmi koordinaator Georg Poslawski, Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet, Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova ja Telliskivi Loomelinnaku projektijuht Herkko Labi. Kohal viibis ka Kultuuriministeeriumi esindaja Jorma Sarv.

Bussisõidul andis Riigikogu Kultuuri- ja Majanduskomisjoni liikmetele EASi loomemajanduse programmi koordinaator Georg Poslawski ülevaate loomemajanduse olukorrast Eestis ning EASi rollist selle arendamisel.  Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet tutvustas samas Loov Eesti projekti eesmärke ja tegemisi.

Väljasõidu esimene peatus toimus Telliskivi Loomelinnakus, kus Loomelinnaku projekti juht Herkko Labi rääkis ettevõtmise kontseptsioonist. „Loomelinnak põhineb sajaprotsendiliselt erakapitalil, mille haldamiseks on loodud fond. Tegu on põhimõtteliselt piirkonda arendava kinnisvaraprojektiga, mis on suunatud loomeinimestele ja mis on ka väga hästi omaks võetud,“ rääkis Labi. Ringkäigul külastati PÖFFi kontorit, restorani F-hoone, Velonaudi töökoda ning näidati Vaba Lava varsti valmivat saali, kus suur hulk väiketeatreid tegutsema hakkab.

Edasi liiguti Kalasadamasse Eesti Disaini Majja, kus seltskonna võttis vastu Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova. Gurjanova andis ülevaate Eesti disaini olukorrast Eestis ning põhiprobleemidest, tuues välja riigipoolse puuduliku toetuse. „Umbes pooled eriala lõpetanud tudengitest ei tööta kahjuks enda erialal väljundi puudumise tõttu,“ nentis Gurjanova.

Ville Jehe, kes esindab nii Kultuurikoda kui Teenusmajanduskoda, andis põhjaliku ülevaate loomemajandusest, selle toimimise eripäradest ning klassifikatsioonist. „Loomemajanduses on mitmeid väga kõrge potentsiaaliga valdkondi, mida ei kasutata piisaval määral ära- näiteks film, muusika, arhitektuur,“ märkis Jehe. „Samas on probleemiks loomemajanduse statistiline mõõtmine, kuna meil kasutusel olev EMTAKi koodisüsteem vajaks korrastamist,“ lisas Jorma Sarv Kultuuriministeeriumist.

Kas riik saab endale rahvusvahelise tasemega festivali lubada?

PÖFFi juht Tiina Lokk rääkis filmifestivali arengust 14 tegutsemisaasta jooksul, mille vältel on saavutatud märkimisväärne tase ja tuntus ka rahvusvaheliselt. „Muide, Koreas tuntakse Gerd Kanterit ja PÖFFi,“ märkis Lokk. Täna kuulub PÖFF kuulub 2500 festivali hulgas maailma mastaabis top50-sse, olles 2010.aastal 105 000 külastusega Põhjamaade ja Ida-Euroopa suurim ja olulisem. PÖFFile on aastate jooksul lisandunud mitmeid piirkondlikke festivale ja eriprojekte nagu tARTuff, HÕFF, MOFF ning Black Market, mida peetakse suhtelmis-ja kontaktvõrgustiku tõttu filmitööstuse Skypeks.

Festivalide roll on mõnevõrra muutunud- loomemajanduse osana mõjutab see piirkondi tugevalt majanduslikult toimides nii turismimagnetina ning olles ise toodete, teenuste ning tööhõive tellija. „Teame, et lisaks ürituse piletile kulutab inimene oluliselt suurema summa lisateenustele nagu majutus, toitlustus, transport jne., seega kultuuriürituste kaudne majanduslik mõju on väga suur,“ rääkis Lokk.

PÖFFi väljakutse on hoida edaspidi väheste ressursside juures sama taset ja formaati, mis sõltub ka IAPFi ettekirjutustest, kuhu PÖFF  kuulub. „Ei saa alahinnata festivali rolli Eesti riigi maine arendamisel ja turundamisel rahvusvahelisel tasandil,“ rõhutas Lokk. „Riigid konkureerivad omavahel, et rahvusvaheliselt tunnustatud projektid endale saada. Kas Eesti saab ja tahab endale sellise mastaabiga sündmust nagu PÖFF lubada?“ tõstatab Lokk küsimuse.  „Eesti probleem on projektipõhine finantseerimine ja lühiajaline mõtlemine,“ tõi Lokk välja põhilised puudused. „Kultuuriüritusi finantseeritakse tagantjärele ning ükski font ei finantseeri ju tegevusukulusid.“

Mitte toetused, vaid investeeringud

Tallinn Music Weeki juht Helen Sildna sõnul on tänaseks kolmeaastane ettevõtmine algusest peale ehitatud Eesti muusika ekspordi platvormiks. „Tallinn Music Week on olemuselt showcase festival, kuhu lennutame kohale kuskil 250 välisdelegaati ja 40 pressi esindajat erinevatest riikidest. Kuluefektiivsem on lennutada võtmeisikud siia, kui meie esinejad viia mujale esinema,“ rääkis Sildna.

Sildna sõnul ei ole Eesti muusika vähese tuntuse põhjuseks probleemiks kvaliteet. „Juba aastal 2007 imestasid välisdelegaadid meie talentide arvukuse üle. Meil on kvaliteetne toode,“ lisas Sildna. Puudu jääb süstemaatilisest tööst, strateegiast, investeeringutest. „Sellist asja ei ole olemas, et talent lihtsalt avastatakse. Tegu on alati väga suure tööga,“ selgitas Sildna.

Põhjamaades tegelevad muusika ekspordiga eraldi eelarvetega organisatsioonid. Põhjamaade muusikaturg on maailmas kuues peale USA, Jaapani, UK, Saksamaa ja Prantsusmaa. „Loogiline ja lihtne oleks Põhjamaade koostööloogikaga liituda- neil on suur muusikaturg, saab neilt õppida. Eksporditegevuste süstemaatiline organiseeritus on Põhjamaade näitel ennast hästi tõestanud,“ tõi Sildna välja perspektiivid tulevikuks. „Eesti muusikal on tohutu potentsiaal– kasutamata raisatud võimalus, millest võtame hetkel välja miinimumi.“

Sildna sõnul saaks loomemajanduse valdkonnasisesed eksperdid kaardistada valdkonna statistika ja põhilised valupunktid, mis aitaksid riigil prioriteedid paika panna. „Peame väheste ressursside juures silmas pidama, et toetused oleks mõtestatud. Seetõttu ärgem rääkigem loomevaldkonnas mitte toetusest vaid investeeringust,“ märkis Sildna. „Minu soovitus on, et eesti muusikud ja muusikatööstyes töötaksid poliitilistes küsimustes koos et jõuda samale tasemele kuhu peaaegu kõikides Euroopa riikides on suure tööga juba jõutud. Selles mängus on raske võita aga ääretult lihtne kaotada, kui ei paranda oma kultuuri – ja muusikaettevõtluse infrastruktuuri,“ lisas ta.

Riigikogu Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas tunnustas loomevaldkonna esindajaid  struktureeritud ülevaate ja sisuliste ettepanekute andmise eest. „Teema vajab kindlasti edasist sisulist arutelu koos riigikogu liikmete ja asjaomaste ministeeriumite esindajatega. On selge, et kultuuriüritused toovad riigile kaudselt ressursse tagasi enam, kui nendesse investeeritakse,“ kommenteeris Klaas.