Loomemajanduse sektor peab muutuma ettevõtlusele võrdväärseks partneriks
Rotterdamis toimunud Aasia ja Euroopa riikide kultuuriministrite kohtumise fookuseks oli loomemajandus ja loovus ühiskonnas. Põnevate näidete ja heade praktikate kõrval jäi Raul Oreškinit aga kummitama hoopis kaasaegse kultuuri ja loomemajanduse eksperdi Ada Wong’i viide uuringule, mille järgi ainult 2% Euroopa kooliõpilastest kasutab probleemide lahendamisel loovust. Ülejäänud 98% kasutavad lahenduste leidmiseks juba olemasolevaid teadmisi.Miks selline tulemus murettekitavalt mõjub?
Teadmistepõhises lähenemises pole ju iseenesest midagi halba. Probleemiks muutub see aga siis, kui eksimise hirmus valitakse alati kindla tulemusega tuttav lahendus ja probleemile ei julgeta enam üldse loovalt läheneda. Ootab ju ühiskond meilt kõigilt eeskätt õnnestumist ja nii me tuginemegi järjest enam turvalistele end juba tõestanud teadmistele. Kui nii käitub meist valdav osa, ei looda ei uusi väärtusi ega uusi teadmisi ja ühiskonnas tekib paigalseis. Uued,maailma muutvad ideed saavad tekkida ainult siis, kui olemasolevad teadmised kombineeritakse loovate lahendustega, kui küsimusi küsitakse uue nurga alt, kui seatakse kahtluse alla olemasolevad praktikad ja kui julgetakse katsetada, kuid on ka võimalus eksida.
Paralleelselt ministrite kohtumisega avati Hollandis esimene maanteelõik, mida võib julgelt nimetada nutikaks. Päeval neelab maantee valgust, mida tee pimeda saabudes tagasi kiirgab, edastades liiklejatele infot tee libeduse, ilmastikutingimuste, liiklusmärkide, ohutustingimuste jmt kohta. Suurem osa meie mobiilsusega tegelevast tööstusest disainib sõidukeid, kuid Hollandi kunstnik Daan Roosegaarde otsustas küsida teistmoodi küsimuse ja uurida, mida me saame ette võtta maanteega, et muuta see turvalisemaks, aga samas ka esteetilisemaks ja funktsionaalsemaks. Koostöös teadlaste, teedeehitajate, materjalitööstuse ja, mis väga oluline, ka riigiga on esimene teelõik valmis. Tõsi, teeehituse hind sellel lõigul on keskmisega võrreldes kindlasti kallim, aga kui arvestada liiklusohutuse tõusu, liiklusõnnetuste vähenemist ja energia kokkuhoidu, mis muidu kuluks teede valgustamisele, võib pikas perspektiivis olla tegu vägagi tõhusa lahendusega. Lisaks inspireerib innovaatiline lahendus ka igapäevaseid liiklejaid uutmoodi mõtlema ning nõnda panustab nutikas maantee kogu ühiskonna loovamaks muutumisele. Seda, kas kümnete aastate pärast on kõik uued teed nutikad, näitab aeg. Kui aga poleks olnud loovat mõtet ja uut lähenemisnurka, ei saakski me seda kunagi teada.
Ühiskond, mis soovib olla loomingulisem ja seeläbi ka innovaatilisem ja edukam, peaks pöörduma omaenda kultuuriinimeste poole. Kunstnike ideid ja lahendusi peetakse tihtipeale hullumeelseteks, kuid sageli ongi tegu millegi uue otsimise ja selle nimel eksperimenteerimisega. Loomingulistel inimestel on võime tegutseda piireületavalt, olla sillaks mitme valdkonna vahel ning mis kõige olulisem – nad suudavad mõelda, tegutseda ja luua kastist väljas, lahendades probleeme uutmoodi. See on ka olulisim põhjus, miks paljud riigid otsivad uusi lahendusi loomemajandusest.
Sest ainult kultuuriinimestest ei piisa. Järgmise maailma muutva idee ellu kutsumiseks peavad meeskonnas suutma koostööd teha erinevate eluvaldkondade esindajad: insenerid, kunstnikud, teadlased, turustajad, müügimehed, tootearendajad, kliendid jne. Kõigil on oma roll, et uus teenus või toode saaks parimal moel turul vastu võetud. Ainult ideest on vähe abi, vaja on ka meeskonda, kes usub ideesse, julgeb katsetada ja suudab selle teostada. Oluline pole muuta loomeinimesed ettevõtjateks, vaid lähendada omavahel neid valdkondi, mis turumajanduse arenedes on üksteisest lahku kasvanud. Loomingulisema ühiskonna nimel ja kahe erineva valdkonna omavaheliseks koostööks peavad mõlemad tegema pingutusi. Loomeinimesed peavad aru saama, kuidas toimib majandus ning ka vastupidi — majandusvaldkond peab mõistma kunstnikke.
Kultuuriministeerium on uue perioodi loomemajanduse meedet disainides silmas pidanud kahte olulist aspekti. Esiteks tuleb valdkonnas luua arengueeldused, et loomemajanduse sektor muutuks tugevamaks, et tekiks eeldus olla muule majandusele võrdväärseks partneriks. Teiseks tuleb soodustada valdkonnaüleseid koostöövõimalusi. Kui loomemajanduse toel kasvab muu majandus, võidavad sellest mõlemad. Pinnas koostööks on hea, sest praegune majanduslik olukord soosib uutele turgudele jõudmist ja seetõttu vajab nii mõnigi toode uut disaini, uut kuvandit. Kuigi väga häid näiteid on küllaga, on siiski vaja veel paljudele muu ettevõtluse esindajatele meelde tuletada, et koostöös loovettevõtjaga on võimalik igast toorainest kõrge lisandväärtusega toode või teenus luua. Vastandlikeks peetud elualade koostöö ei pruugi alati õnnestuda, kuid seda enam on vaja veelgi rohkem julgust katsetada ja eksida.
Loomemajanduse meetme määruse koostamine aastateks 2014-2020 on lõpusirgel. Plaanide kohaselt avatakse esimesed taotlusvoorud EASis 2015. aasta alguses. Eesti disainerid pingutavad selle nimel, et olla professionaalsemad ning pakkuda ettevõtjatele parimaid lahendusi. Pinnas koostööks on hea, sest nii mõnigi toode uut disaini, uut kuvandit. Eesti disainerid pingutavad selle nimel, et olla professionaalsemad ning pakkuda ettevõtjatele parimaid lahendusi. Pinnas koostööks on hea, sest nii mõnigi toode uut disaini, uut kuvandit.
Kirjutas Raul Oreškin, Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler.
Loe lisa Loov Eesti Lehest
Foto autor Jelena Rudi
