Loomemajanduse akadeemia Järvamaal
8. ja 9. augustil külastasime Loov Eesti + Maa programmi raames Järvamaad. Koos oma piirkondlike partneritega tegime tutvust sealse loomemajanduse valdkonnaga. Akadeemia esimesel päeval võtsid meid lahkelt vastu ja tutvustasid oma tegemisi ning plaane sellised loomeettevõtted ja -ettevõtjad nagu Saara Kirjastus, Resa Nukustuudio, Wile farm, Kirna mõis, Mari-Lill Pihtje, Rüütli käsitöökoda ja Rainer Eidemiller, kes tutvustas Paide linna arengut ja arengu takistusi.
Teisel päeval võtsime koha sisse Paide Pööningul, kus Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg tutvustas arhitektuuri valdkonda ja “laborandid” Elo Kiivet ning Maria Derlõš Linnalaborist viisid läbi loovate keskkondade töötoa (Vaata: Arhitektuur on meie ühislooming). Peale töötuba võtsime suuna Arvamusfestivalile, kus korraldasime arutelu “Kas surnuks töötamine on paratamatus?” Etteruttavalt võib öelda, et see oli üks publiku lemmikumaid arutelusid reedel – äärmiselt sisukas ja põnev (Vaata: Retsept õnnelikuks eluks: piisaval hulgal erinevaid ja meeldivaid tegevusi). Mis aga juhtus täpsemalt akadeemia teisel päeval, sellest juba järgmises kirjatükis.
Võtame fookusesse Järvamaa ettevõtted eesotsas tublide ettevõtjatega
Väga inspireeriv ja tore on näha inimesi, kes teevad tööd hingega, kelle kohta võib öelda, et nad ei ole kunagi tööd teinud, sest nad teevad seda, mis neile meeldib. Üheks selliseks inimeseks on Anu Pink, kes tutvustas Saara Kirjastuse sünnilugu, mis on tihedalt seotud Türi Noorte Kunstipäevadega. Ehkki kunstipäevad on vähemalt esialgu läinud kaduviku rada, hõljub killuke kunstipäevade vaimust Saara kontoris, tegemistes ja ettevõtmistes edasi. Kui töö algas juba 2001. aastal, siis kirjastus loodi 2002. aastal Anu Pingi ja Anneli Kengi poolt.
Aastal 1901 oli selles majas tekstiili- ja lõngatöökoda.
Alustati ettevaatlikult, mõlemal oli olemas ka igapäevane töö, nii nagu kõigil alustavatel loomeettevõtjatel. Kirjastus loodi eelkõige käsitööalaste õppematerjalide ja raamatute kirjastamiseks. Tänaseks on tehtud tööde riiulil ka hulgaliselt visiitkaarte, reklaamtrükiseid, plakateid, juturaamatuid ja kõike muud sellist, kuhu peab lähenema loominguga. Kui vaadata ettevõtte käibearuannet läbi tegutsetud aastate, siis näeme, et areng on olnud järjepidev. “Me oleme teinud seda, millesse me usume ja ülimalt kohusetundlikult,” rääkis aruande kohta Anu ning selgitas, et nad väldivad suuri riske ja tegutsevad läbi aastate tekkinud sisetunde pealt. Viimaseks jätsime põhiküsimuse: kust tuleb inspiratsioon? “Minuga on selline lugu, et mina näen unes veel ilmumata raamatuid,” vastas ta. Nii võib ju magamisest lemmiktegevus saada!
Käsitööhuvilistel on võimalus soetada pakette, mis sisaldavad kõike vajalikku, et kududa ise kindad. Sellised paketid on äärmiselt populaarsed ka välismaal.
Saara Kirjastus on vallutanud peaaegu terve maailma juba!
Vaata ka saara.ee.
Resa Tiitsmaa dekoratiivsetel karakternukkudel on rääkida omad lood
Peale Saara Kirjastusega tutvumist, võtsime sammud meie PESA programmi vilistlase Resa Tiitsmaa nukustuudio poole. Ligi poolteist aastat tagasi läbis Resa meie peamiselt veebipõhise PESA arendusprogrammi. “PESA programmi kasutegur oli saada aru, kes ma olen, mis laadi ettevõtja ma olen ja mis suunas ma liikuma peaksin,” rääkis Resa PESAs õppimise kohta.
Nukustuudios nägime väga kirjut ja toredat nukuseltskonda, kuhu kuuluvad peale inimeste ka loomad, linnud kui ka putukad. Igal nukul on oma põnev tekkelugu. Nende iseloomulikuks omaduseks on ainukordsus ja kõigil tegelastel heatahtlikkus ning veidi huumorit, täpselt nii nagu nende loojal Resa Tiitsmaal. Oleks meil vaid rohkem aega olnud, oleksime kindlasti võtnud osa Resa poolt korraldatavast töötoast, kus kõigil on võimalus oma fantaasia lendu lasta ja ühele nukule elu sisse puhuda. Nukkude loomisel on tal kogemusi juba üle 25 aasta! Tema loodud tegelased on rännanud mööda erinevaid näitusi – nukukunstnike. ühisnäitused on olnud Riias, Moskvas, Pihkvas, Petseris ja omas kodus Eestis.
Kuula Stockmanni ostleja nuku – Stockmanni kass tekkelugu!
Seltskonna igapäevaseks asukohaks on väike kodune galerii Türil, Koidula 11.
Resa nukustuudioga saad tutvuda juba siin: resanukk.com.
Alpaka on väikseima loodusliku jalajäljega villaloom
Järgmisena sõitsime Wile Alpaca Farmi külla Imre Heinsaarele ja Evelin Jengile, kes tutvustasid meile lähemalt alpakasid ja farmi villatuba. Alpakad pärinevad Lõuna-Ameerikast ja neid peetakse vanimateks, umbes 6000 aastat tagasi, inimeste poolt kodustatud loomadeks. Neid kasvatatakse peamiselt nende villa pärast, mis on läikiv ja siidine, pehme ning luksuslik. Lisaks villa headele omadustele, on alpaka ka väikseima loodusliku jalajäljega villaloom. Oma hädadki teeb ta ühte kohta, et mitte reostada ära oma söögilauda.
Wile Alpaca Farm.
Alpakavilla peetakse lambavillast 7 korda soojemaks ja 3 korda tugevamaks, see ei ole torkiv ning ei sisalda lanoliini, olles seega allergiavaba. Villa esineb 22 erinevas looduslikus toonis. Wile farmis on hetkel 17 erineva tooniga alpakasid. Alpakavilla kraasimine, ketramine ja kudumine on väga sarnane lambavilla omaga. Selle kõigega saab selles farmis tutvust teha. Maal toimetulemiseks peab kasutama oma oskusi ja võimalusi alati maksimaalselt ära. Ei piisa ainult loomade kasvatamise, nende ostmise ja müügiga tegelemisega. Seetõttu on nad koostöös Eesti Kunstiakadeemia tudengitega saanud valmis esimese aplakavillast riiete kollektsiooni Wile, mis on valminud käsikudumismasinatel. Väga kvaliteetsed ja vastupidavad moekad riideesemed. Tutvu Farmi ja kollektsiooniga siin: wile.ee
Kirna mõis ja holistiline maailmakäsitlus – kõik peab olema tasakaalus
Kindlasti üks põnev ja uutmoodi ettevõtmine asub Kirna mõisas. Kirna keskus on kogukondlik algatus, mis tegutseb vabatahtlike toel ning rahastatakse ainult tingimusteta annetustest. See tähendab, et annetusega ei kaasne mingeid muid kommertsiaalseid eesmärke – nad ei sõlmi lepinguid toetuse kasutamiseks kindlatel tingimustel.
Neile, kes tunnevad huvi loodusravi vastu, on Kirna looduspark hästi tuntud inimese bioloogilisi rütme toetava loodusliku fooni tõttu. Maapinna geoloogiliste kaartide järgi on kindlaks tehtud, et Kirna asub suure murrangulõhe kohal. Kuuldused pargi positiivsest mõjust on levinud ka Eestist väljapoole ja seal võib kohata külalisi Euroopast ning kaugemaltki.
Kirna mõis.
Kirna keskuse missiooniks on tasakaalus inimene ja soov aidata igaühel sisemise õnneni jõuda. Selleks jagavad nad teadmisi ja paluvad ka teistel külastajatel saadud teadmisi edasi jagada. Korraldatakse inspireerivaid ja harivaid loenguid, kontserte ja töötubasid. Kirna keskusega on seotud inimesed, kes on veendumusel, et terve ühiskond algab tervest inimesest ja Kirna on loomas sobivat keskkonda terveks ja terviklikuks saada soovivale inimesele. Nende eesmärk on inimesest endast lähtuv tervishoid — hoitud tervis.
Kui tekkis huvi, saad juurde lugeda nende kodulehelt: kirna.ee.
Kuidas loomeinimesed maapiirkondades toimetulevad, kui ikka tulevad ja kust tuleb inspiratsioon?
Kõik loomeinimesed, kellega me reedel kohtusime, tunnistasid, et iga uus algus on raske. Puudu jääb kõiksugu teadmistest, mis aitaksid ettevõtet käima saada. Samas raske algus kedagi ei heidutanud – loomingulised inimesed usuvad täiesti õigustatult – kui oled oma tegemistes kirglik ja teed kõike hingest ja südamest, ei jää ka läbimurre tulemata.
Meid võttis vastu oma koduses ateljees kunstnik Mari-Lill Pihtje. Tutvusime tema töödega, alates ehetest lõpetades raamatutega. Tore oli kuulda Mari-Lille hitt-raamatu “JÄNÄS” sünnilugu: Järvamaal korraldati loomeringi, kus kõik soovijad võisid käia end vabalt väljendamas. Ühel kogunemisel oli ülesandeks kuulata muusikat suletud silmadega ja joonistada paberile see, mis silme ette tekkis. Oli siis selleks kriipsud, kujundid, sõnad või muud. Kunstnik Mari-Lillel tuli silme ette jänes. Nii sündiski Jänäs, muinasjutuline ja tundlik tegelane. “See pole ainult lasteraamat, vaid raamat inimestele, kes endaski Jänäse ära tunnevad, ja neile, kes endas veel Jänäst ära ei tunne, kuid võiksid või tahaksid hakata tundma,” räägib raamatu kohta Mari-Lill. Igale jutule ja pildile on lisatud viide muusikapalale, mis oli piltide joonistamisel inspiratsiooniks. Kõrvaklapid pähe, sulge silmad ja joonistama!
Mari-Lill Pihtje.
Järgmisena võttis meid vastu Paide Vallimäe nõlval poodi “Rüütli Käsitöökoda” pidav Ave Soolepp. Ühtlasi on see sama maja ka tema elukohaks. Lisaks oma valmistatud käsitööle leiab tema poest ka mitmete teiste loomeinimeste töid. “Selleks, et poe pidamisega kuidagi välja tulla, peab ka teiste loomingut müüma,” selgitas Ave erineva käsitöö müüki ja lisas, et peale müümise teeb ta ka alltöövõttu erinevatele loomeettevõtetele.
Ave Soolepp.
Paide linna areng ja arengu takistused
Päevale pani punkti Rainer Eidemiller Säästva renoveerimise keskusest, kes viis meid jalutuskäigule Rüütli tänavale, kus pööras meie tähelepanu just Paidele iseloomulikele ehituselementidele. “Paide aknapiirete nurgad olid tapitud ja tihti kaunistatud mingi ornamendiga. Kahjuks on seesuguseid näiteid väga vähe alles jäänud,” rääkis ta.
Üllatav oli näha, et väga paljud vanad majad on müügis. “Probleem on selles, et nad asuvad muinsuskaitse all olevas piirkonnas ja see seab nende renoveerimisele suured piirangud. Praeguse hinnaga aga ei soovita neid osta, arvestades, et majad vajavad tohutult investeeringuid,” selgitas Rainer.
Rüütli tänav.
Tee pinda on kogu aeg tõstetud ja majade soklid on juba sügaval pinnase all. Vesi aga lõhub maju korralikult. Suur probleem on ka hiiglasuure betoonist nõukogudeaegse apteekide kesklao hoonega, mis Paidesse kohe kuidagi ei sobi. Sellisena ei soovi seda kohe kindlasti keegi.
Rõõmsama poole pealt tõi Rainer esile, et kunagine poistegümnaasiumiks ehitatud hoone planeeritakse nüüd riigigümnaasiumile anda ja elu tuleb ilusasse majja tagasi. Ja paar vana ning väärikat hoonet on siiski omanikud leidnud ja kenasti renoveeritud. Ka keskväljak saab loodetavasti peagi uue näo.
Rainer Eidemilleri jalutuskäik Rüütli tänaval oli hea sissejuhatus järgmisele päevale, mis keskendus arhitektuurile ja loovate keskkondade kujundamisele (Vaata: Arhitektuur on meie ühislooming).
Loomemajanduse Akadeemia Järvamaal oli osalistele inspireeriv, julgustav ja aitas suhestuda piirkonna loomeettevõtjatega, et pakkuda teistele Järvamaa tublidele inimestele vajadusel tõhusamalt tuge.
