Loomemajandus Suurbritannias on tervenisti edulugu
Nädalapäevad tagasi avanes Londonis peetud konverentsil võimalus heita pilk Suurbritannia loomemajanduse tagatuppa. Konverentsi teemaks oli loomemajanduse tulevik ja selle arengu toetamine – Supporting the Creative Economy – The Future of Creative Industries.
Suurepärane võimalus oli kuulda ridamisi Suurbritannia loomemajanduse edulugusid, edukaid pilootprojekte, analüüsivaid tulevikuvisioone koos eluterve enesekriitikaga ning kõike seda ühelt ja samalt lavalt.
Konverentsi avasõnavõtt oli Ian Livingstone’lt, kes on loomemajanduse ja eelkõige IT-valdkonna pikaajaline arendaja ning praegusel hetkel ka Ühendkuningriigi loomemajanduse nõukogu liige. Ian Livingstone viitas oma ettekandes riigi ülikonservatiivse haridussüsteemi puudustele ja juhtis tähelepanu teguritele, mis juba täna mõjutavad meie igapäevast elu– uued tehnoloogiad ja digitaalmaailm – “Enabling Digital Creativity”. “Järgmine generatsioon vajab uusi oskusi ja teadmisi ning kahjuks tänane haridussüsteem neid ei paku,” olid Ian Livingstone sõnad. Tema eestvedamisel algatati möödunud sügisel projekt Next Gen Skills, mis propageerib IT-maailma ja loomemajanduse kasvavat väärtust.
Ning siis see tuli, ettekande lõpuks nimetas guru Euroopa parimaks näiteks IT-sektori arendamisel – Eestit! Üles loetleti pea kõik meie igapäevased e-teenused ja ülemaailmselt tuntud edulood. Muidugi peab tunnistama, et olla eestlane selles auditooriumis oli puhas au ja uhkus.
Loomemajandus Suurbritannias on tervenisti edulugu. Siinkohal ei saa jätta mainimata, et ka meie endi loomemajanduse baasteadmised ja suunad järgivad suures mahus nende eeskuju.
Pole ju mõtet võrrelda elevanti sääsega, kuid siiski tahaks siinkohal ära markeerida mõned olulised numbrid: loomemajanduse väärtus on 36 miljardit naela aastas, hõivatud on 1,5 miljonit inimest, iga kümnes nael kogu riigi ekspordist on teenitud loomemajandusest. 2012. aastal kasvas loomemajanduse sektor 10%.
Vaatamata kõigele tegeletakse ikka samade küsimustega: loovisikute haridus ja nende ettevõtlusoskuste arendamine, uute tehnoloogiate, sh. IT laialdasem rakendamine loomevaldkondades, valdkonna ettevõtete finantsinstrumentide kättesaadavus, elustiiliettevõtlus vs. kasvuettevõtlus.
Kõigi loetletud teemadega on seotud nii riiklikud kui ka valdkonna poolt ellukutsutud algatused. Olukorrast selgema pildi saamiseks ja uue loomemajanduse strateegia kavandamiseks monitooritakse valdkonda ja valdkonna ettevõtteid pidevalt.
Creative Skillset on organisatsioon, mis toetab loomeettevõtete oskuste arendamist ja seisab hea selle eest, et valdkonna vajadused jõuaksid poliitikakujundajateni. Organisatsiooni tegevustes on sarnasusi ka Loov Eesti tegevustega.
Tutvustatud uuringu andmete põhjal märgiti ära, et loomemajanduse arengus on kasvav trend valdkonna rolli suurenemine innovatsioonis, võrrandis innovatsioon=loovus+uued tehnoloogiad. Loovuse arendamine toob esile uued oskused, mis on atraktiivsed ka teistele majandusharudele ning nende rakendamine väljendub innovatsioonis.
Eraldi toodi väja suur vabakutseliste loovisikute osa valdkonna tööhõivest. 43% töökohtadest on vabakutseliste käes, Londoni piirkonnas on see veelgi suurem – 58%. Nende ambitsioon, konkurentsivõime ning ka vajadused on suuresti erinevad nn tavalistest loomeettevõtetest.
Creative Skillset lööb aktiivselt kaasa loomemajanduse strateegia koostamisel, mida juhib Ühendkuningriigi valitsuse juurde loodud Loomemajanduse Nõukogu. Strateegia valmimist oodatakse juunis 2014. Ennetavalt toodi välja mõned soovitused, toetusmeetmed, mida strateegia sisaldab:
Skills Investment Fund (SIF)–kasvuettevõtete, strat-up ettevõtluse investeeringute vahendamine.
Creative Skillset Tick – loomevaldkonna koolitused, kursused, erialane täiendõpe jm.
Suurimaks mureks on kõikjal ja ka Suurbritannias loomeettevõte finantseerimise küsimused. Siinjuures oli brittidel rõõm tutvustada õnnestunud pilootprojekti –Creative Industries Finance. Projekti ellukutsujaks ja toetajaks oli Arts Council. Projekti eesmärgiks oli toetada loomeettevõtteid nii, et nende areng oleks suunatud kasvule ning nende ärimudelid oleksid vastuvõetavad rahastajatele.
“Kui aitame igal loomeettevõttel luua 1 kuni 9 uut töökohta, siis see muudaks kogu riigi majanduse pilti olulisel määral,” tõdes Mary-Alice Stake, Creative United tegevjuht. Projekti lähteülesande aluseks oli teadmine, et puudub mõistmine loomemajanduse valdkonna ja finantssektori vahel ning enamikel juhtudel pole loomeettevõtjad suutelised finantsvahendeid haldama.
Pilootprojekti käigus investeeriti 2 aasta jooksul 628 ettevõttesse ja keskmine investeeringu pikkus oli 2-3 aastat. Esimese aasta lõpuks oli kõigil ettevõtetel käive kasvanud 25% ja tulu oli teenitud üle 1 miljardi £.
Kuigi suur osa investeeringutest on pikemaajalised ning seetõttu projekti lõpptulemused selguvad hiljem, sai juba täna teha järeldused, mis projekti jätkudes aluseks võetakse. Toodi välja, et määrav ei ole mitte investeeritava summa suurus, vaid aeg. Kindlasti tuleb arvestada loomeprojektide puhul nende tootearendusmudelitega ning seetõttu ei ole mõistlik oodata tulemusi kiiremini kui 18 kuu möödudes. Pilootprojekti käigus selgus, et sobivaimaks intressi tasemeks 9-18%. Samuti peeti vajalikuks laenude kindlustamist.
Projektis osalevate ettevõtete edukuse tagas aga kindlasti investeeringuga kaasnev management: ärimudeli hindamine ja modelleerimine, finantsjuhtimine ja laenu saamiseks vajalike dokumentide vormistamine. Kõik need on olulised aspektid, mis ka meie loomeettevõtjate juhtimisvõimekust mõjutavad.
Loomulikult ei puudunud konverentsil ka piirkonna edulugu, milleks oli Londoni äärelinn Thurrock – Made in Thurrock.
Väga positiivne ja inspireeriv lugu loovisikute, kohaliku kogukonna ja omavalitsuse vahelisest koostööst. Sellest parima pildi annab aga piirkonna külastus, mis jäi järgmist korda ootama.
Kokkuvõtvalt võime aga olla igati rahul, et liigume Ühendkuningriigiga loomemajanduse arendamisel samal lainel ja ka probleemid on sarnased.
Eva Leemet
Loov Eesti
