Loomemajandus on valimisplatvormides oluliselt tähtsustunud

Kui nelja-aasta taguste valimiste eel puudutasid Eesti erakonnad loomemajanduse temaatikat minimaalselt, siis 2011. aastal on enamik erakondi kaasanud oma programmi loomemajanduse arengut puudutavad teemad. Loov Eesti poolt eelmise aasta lõpus korraldatud poliitilisel debatil toodi välja rida probleeme, millega loomeinimesed silmitsi seisavad ning meil on erakordselt hea meel tõdeda, et erakondlikul tasandil loomemajanduse edendamist väärtustatakse. 

Eelmistel valimistel oli loomemajandust puudutav osa eraldi välja toodud IRL-il – nad esitlesid ideed rajada loomemajandust edendav institutsioon, Erakond Eestimaa Rohelised pidas oluliseks tagada eeldused loomemajanduse igakülgset edendamiseks, kultuuri ja majandustegevuse seoste tihendamiseks. Kõik erakonnad rõhutasid ettevõtluse toetamise olulisust, Rahvaliit tähtsustas sealhulgas rahvuslikku ettevõtlust ning Keskerakond käis välja idee luua ettevõtlusinkubaatorid kõikidesse maakonnakeskustesse.

2011 aasta valimisplatvorm

IRL: Looming ausse, kindlustunne kultuuritegijatele

Isamaa ja Res Publica Liit soovib luua oluliselt paremad tingimused rahvusliku kultuuri õitsenguks, loomemajanduse edenemiseks ning võimalused kodanike loovuse vabaks arenguks, sest põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Erakond lubab kaasata kultuuripoliitika kujundamisse senisest enam kultuurivaldkondade esindajaid ja eksperte ja korraldada ümber kultuuriorganisatsioonide rahastamise, tagades mitmeaastased rahastamise baaskokkulepped ning kõigile võrdsed võimalused konkureerida riiklikule rahastamisele sõltumata omandivormist.
Erakonna sõnul on loomemajandus üks Eesti selgemaid kasvuvaldkondi, mistõttu tuleks toetada loomemajanduses tegutsevaid ettevõtjaid ekspordiagentuuride ja kohalike tugistruktuuride / kompetentsikeskuste loomisel ning EASi toetusmeetmete kaudu.

IRL pakub vabakutselistele tunnustatud loovisikutele tervisekindlustuse ja muud sotsiaalsed tagatised ka olukorras, kus nende maksustatud sissetulekud ei ole regulaarsed, aga ületavad aastas 12 kordset miinimumpalka.

Reformierakond: Eestimaa, kultuurimaa!

Reformierakond soovib arendada kultuuripoliitikat, mis kujundab kultuuri loojale ja tarbijale vaba ja loomingulise keskkonna ning aitab seeläbi kaasa rahva ja riigi püsimisele. Reformierakond rõhutab võrdsete võimaluste loomist ning tunnustab kõiki Eestis toimivaid kultuuriloojaid ja -vahendajaid omandi- ja organisatsioonilisest vormist sõltumata.

Erakond soovib suhtuda loomemajandusse kui osasse Eesti uuest majandusest.Kunstiinimeste ja ettevõtjate kokkuviimine, majandus- ja kunstidistsipliine ühendavad õppekavad, loomelinnakute toetamine, kultuurimänedžeride koolitamine ja muud küsimused, mis asuvad kultuuri-, ettevõtlus-, innovatsiooni-, haridus- ja turismipoliitika kokkupuutepunktis, peaks saama järgmisel neljal aastal selge riikliku poliitika mõõtme ja tegevuskava. Erakond soovib tuua loomemajanduse ja loomingu ekspordi toetamise otsustamise EASist kultuuriministeeriumi ja kultuuriasjatundjate võimkonda ning toetada loomemajandust soosiva keskkonna väljaarendamist, muuhulgas investeeringuid loomelinnakutesse. Soovitakse eraldada stipendiume kultuurimanageride (produtsendid, agendid) koolitamiseks nii Eestis kui välismaal, kümnekordistada kultuuriministeeriumi loomemajanduse programmi rahastamist. Oluliseks peetakse jätkuvalt toetada loomeinkubaatorite tegevust alustavate loomeettevõtete nõustamisel ja arendamisel ning võimaldada ettevõtlusõpet kultuurieriala üliõpilastele.

Reformierakond soovib suunata riigitoetused ennekõike professionaalseks loometegevuseks, sealjuures säilitades Kultuurkapitali aluspõhimõtted. Erakond soovib
ühtlustada kultuuritöötajate palgad haridustöötajate palkadega ja seista hea, et EL järgmise finantsperspektiivi rahastamiskavades ja piiriülese koostöö programmides oleks kultuurivaldkonnal ja loomemajandusel senisest suurem osakaal.

Erakond väärtustab valdkondlike eriala- ja loomeliite keskuste panust Eesti kultuuri arendamisse ning jätkata kultuuripreemiate preemiate maksmist vähemalt senises mahus.

Reformierakond lubab parandada kultuuri kättesaadavust, toetades filmivaldkonna arengut, sealhulgas kodumaist filmilevikut ning Eesti filmitootmise tehnilise võimekuse väljaehitamist. Veel lubatakse luua Eesti Filmi Sihtasutuse juurde eraldi programmi laste ja noorte mängufilmide tegemiseks, toetada Eesti animafilmi ja teha veebis rohkem ja paremini kättesaadavaks kultuuriajakirju. Lubatakse alustada kunstide edendamise seaduse ehk nn. protsendiseaduse rakendamisega. Samuti lubatakse parandada raamatukogude võimalusi hankida väärtkirjandust ning audio- ja videomaterjale, muuhulgas digitaalsel kujul ja suurendada teavikute ostu toetamist.

Reformierakonna programmi on kirjutatud kultuuriekspordi edendamine ja Eesti tutvustamine maailmas kultuuri varal, samuti eesmärk muuta Eesti tunnustatud loomemajanduse- ja disainimaaks. Idee on viia EASi poolt rakendatavatesse ühisturunduse ja välismessitoetuse meetmetesse sisse muudatused, mis võimaldaksid kultuuriekspordi arendamisega tegelevatel asutustel ja ettevõtetel nende rahaliste toetuste kaasabil eesti kultuuri maailmas laiemalt tutvustada. Eesti muusika üleilmseks tutvustamiseks ja turustamiseks luuakse Eesti Muusikaekspordi sihtkapital, kust ettevõtja saab toetust kontsert- ja kirjastustegevuseks ning fonogrammitootmiseks. Erakond lubab kasutada kultuuriekspordi edendamisel aktiivselt Eesti diplomaatilist võimekust ning teha koostööd teiste EL riikide välisteenistustega.

Erakond lubab toetada kultuuri ja kunstide valdkonna suuremat sidumist põhikooli riikliku õppekavaga. Peame oluliseks, et õppetöö raames saaksid lapsed tutvuda võimalikult paljude kultuurivaldkondadega (teater, muusika, kujutav kunst, film, arhitektuur, kirjandus, digitaalkultuur, kultuuripärand). Lubatakse tagada algklassi lastele võimalused ise pillimängu proovida ja muuta muuseumites õppimine kooliõpilastele lihtsamaks. Veel lubatakse jätkata temaatiliselt eristuvate maakonnamuuseumide arendamist, et neist kujuneksid olulised maakondlikud külastus- ja teaduskeskused.

Kui eelmistel valimistel käsitles autoriõiguste ja intellektuaalse omandi kaitsmist IRL-i programm, siis 2011. aastal rõhub teema olulisusele Reformierakond, kes plaanib tagada intellektuaalse omandi igakülgse kaitse, viies seadusandluse vastavusse digiajastu nõuetega, võideldes piraatlusega ja koolitades õiguskaitseorganeid, et nad oskaksid uues digitaalses maailmas võidelda intellektuaalse omandiõiguse rikkumiste ja kuritarvitustega.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond: alandame kultuuriürituste piletite käibemaksu

SDE peame oluliseks kultuuriministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi senisest tõhusamat koostööd loomemajanduse edendamisel, kõrgkoolide ühistegevust loomeerialade sidumisel ettevõtlusõppega ning EASi loomemajanduse meetmete kohandamist loomemajandussektori vajadustele.

SDE lubab toetada Kultuurkapitali kaudu loovisikute õppimisvõimaluste laiendamist ja loometöö eest väärika tasu maksmist, samuti luua kõrgkultuuri õpilasteni viimiseks ning koolinoorsoo esteetilise kasvatuse parendamiseks õpilasosaku, mida saab kasutada kontsertide, teatrietenduste, muuseumide jt. koolipoolsete ühiskülastuste toetamiseks. Planeeritakse alandada kultuuriürituste piletite käibemaksu 5%-le

SDE soovib sarnaselt Reformierakonnaga suurendada kõrgharidusega kultuuritöötajate palka võttes lähtepunktiks Eesti keskmise palga.

SDE lubab toetada väärtfilmide näitamist kõikjal üle Eesti ja laiendada Eesti kultuuriesinduste ja kultuuriatašeede võrgustikku välisriikides.

Rahvaliit: kultuur vajab nii moraalset kui ka rahalist tuge

Rahvaliit lubab  toetada kultuuriekspordi edendamist ja loomemajanduse arendamist ning mitmesuguseid ühisprojekte – et eesti kultuur oleks  rohkem andja kui saaja. Erakond ei pea õigeks kultuuride ühtesulatamist ja unifitseeritud Euroopa kultuuri loomist, kuid teatav ühisosa on loomulik.

Rahvaliit hindab fondide ja vabatahtlike sponsorite panust kultuuri rahastamisel. Selle soodustamiseks on soovitav rakendada täiendavat maksuvabastust.

Eestimaa Rohelised: valdkonna toetus 1,5 protsendini

Rohelised lubavad luua eeldused loomemajanduse igakülgseks edendamiseks, kultuuri ja majandustegevuse seoste tihendamiseks. Igale inimesele peab olema kättesaadav võimalus ennast füüsiliselt ja vaimselt arendada ning oma võimeid ja oskusi aktiivselt rakendada. Rahva omakultuur ja professionaalne tippkunst peavad arenema tasakaalustatult.

Erakond soovib muuta Kultuurkapitali valdkonna projektide peamiseks finantseerijaks,  valdkonda planeeritakse toetada riigieelarvelistest vahenditest, mis peaksid kasvama arenenud riikidele omase 1,5%-ni. Lubatakse soodustada riiklike meetmetega eraisikute initsiatiive ja ettevõtete panuseid kultuuri arendamisse. Kultuurkapitali vahendite kasutamise üle otsustab kultuurikogukond, ning finantseeringute tulemuslikust hindab järelkontroll, mille hinnangutest lähtutakse järgmiste otsuste langetamisel.

Erakond peab oma sõnutsi oluliseks kodanikuinitsiatiivi kasvamist kultuurivaldkonnas ning traditsioonide austamist ja lubab toetada initsiatiivi, ideid ning loovust soosivad, iseseisvaid, poliitikast sõltumatuid, demokraatliku halduskorralduse ja läbipaistva eelarvega kultuuriasutusi, sõltumata nende omandivormist. Eesmärgiks on, et igas linnas ja maapiirkonnas peab olema kogukonda ühendav multifunktsionaalne kultuurikeskus.

Keskerakonna programm 2011. aastal loomemajandusega seotud problemaatikat ei puuduta.