Loomemajandus jätkas kasvu ka majanduskriisi ajal
Statistikaameti äsja ilmunud kogumiku“Loomemajanduse näitajad” toob välja Eesti loomemajanduse mõningad üldised tendentsid ajavahemikul 2000–2010 ja paneb aluse valdkonna statistika korrastamisele. Loomevaldkonnas tegutsevate ettevõtete arv on kümne aasta jooksul enam kui kahekordistunud ning kasvu võis täheldada ka majanduskriisi tingimustes.
2000. aastal oli kultuurisektori üksusi Eestis 3200, siis aastal 2010 oli neid 7700, mis tähendab, et kümnendi jooksul kasvas kultuurisektori ettevõtete ja organisatsioonide arv üle kahe korra. Kui paljudes teistes sektorites majanduskriisi ajal ettevõtete arv vähenes ja uute ettevõtete asutamine tundus halb mõte, siis kultuurisektoris otsiti sellest just väljapääsu.
Kümne aasta jooksul suurenes ettevõtete ja organisatsioonide arv kõigis kultuurisektori valdkondades. Kõige kiiremini kasvas visuaalse kunstiga tegelejate arv- 2010. aastaks lausa 68 korda 1700 üksuseni, järgnevad esituskunstid 7-kordse kasvuga üksuseni ning trükisõnaüksused (2,2 korda) Kõige vähem suurenes käsitööga tegelevate üksuste arv – umbes 90-st 130-ni. “Need arvud näitavad, et teadlikkus loomemajandusest on kasvanud ning seni peamiselt üksi ja vabakutselistena tegutsenud loomeinimesed on julgemalt asunud ettevõtluses kätt proovima. Sellele trendile on kindlasti kaasa aidanud ka loodud tugistruktuuride olemasolu,” rääkis Leemet.
Kogumikust nähtub, et kultuurisektori üksuste osatähtsus kogumajanduses oli kümnendil keskmiselt 6,1% ning aastal 2010 lausa 8,3%. Kui 2001. aastal oli kultuuriettevõtete osatähtsus ettevõtete koguarvus 4,3%, siis 2010. aastal 4,7%.
Kultuurisektor on väike ja väga vastuvõtlik väliskeskkonna mõjudele, mis tekitavad tihtipeale suuremaid kõikumisi kui teistes sektorites, kuid samal ajal on kultuurisektor ka agar oma positsiooni taastama. Majanduskriisi ajal toimunud muutused, nagu liikumine välisturgudele, on pikemas perspektiivis kahtlemata hea eeldus uueks kasvuks.
Kogumik tutvustab esmakordselt ühtset Euroopa kultuuristatistika raamistikku ESSnet Culture, mis võimaldab võrreldavat statistikat koguda ja vaadelda ka kultuurivaldkondade loomisetsükli erinevaid funktsioone. “See raamistik on edaspidi aluseks üleuroopalise võrreldava kultuuristatistika tegemisel. Eestil on pioneerina võimalus esitleda selle metoodika põhjal koostatud esimesi loomemajandusettevõtete ja kultuuritööhõive aegridu aastate 2000-2010 kohta,” rääkis kogumiku koostaja Kutt Kommel väljaandest.
“Väärtustame kõrgelt, et Euroopa Liidu tasandil on jõutud kultuuristatistika ühtlustamiseni ning äramärkimist väärib, et Eesti oli loomemajanduse statistika töörühma eestvedaja. Kümnendit kokku võttev statistiline andmebaas võimaldab laialdast andmete tõlgendamist nii kõikidele valdkonnas tegutsejatele, kui ka otsustajatele” lisas Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.
Kogumikuga saab tutvuda Loov Eesti kodulehel.
