Loomemajandus ja turism kaardistasid koostöökohti

Loomemajanduse arenduskeskuste ja inkubaatorite, ministeeriumite esindajate ja EASi turismiarenduskeskuse kohtumisel kaardistati võimalikke koostöökohti nii turistide Eestisse toomisel, neile meelelahutuse ja elamuste pakkumisel kui ka Eesti ekspordi elavdamisel. Ühiselt leiti, et nn kobarüritused võimaldavad väiksemate kuludega saavutada suuremat mõju, kasulik on asju koostöös teha ja kontaktide vahetamisest on väga palju kasu.

Koostöökohtade leidmiseks andsid inkubaatorid ja arenduskeskused oma lähiaja plaanidest ülevaate.

Tallinna Loomeinkubaator

Loomeinkubaatoril on plaanis moedisainerid viia Berliini, hiljem võetakse sihikule Prantsusmaa ja Itaalia. Disainerid valmistatakse välismaale minekuks ette, kõik nad läbivad koolitused, nad saavad tuge mentoritelt. Suured plaanid on ka showroom Zero’ga – seda on plaanis liigutada nii Eestis kui ka välismaal. Turismiarenduskeskuselt oodatakse abi eelkõige ajakirjanike siia toomisel, saatkondadelt kontakte.

Muusika Arenduskeskus

Muusika Arenduskeskases on hoo sisse saanud ettevõtluskoolitused, kogemuskohvikud, tegeletakse ühisturundusega ja  statistika korrastamisega. Sellest, et koostöö on väga oluline, on muusikamaailmas aru saadud, näiteks  Skandinaavia läheb festivalidele kogu regioonina välja. Eesti muusika ekspordiplaanid on suunatud suurtele muusikametropolidele – London andis tugeva impulsi, sügiseks kutsuti eestlased juba tagasi. “Mõistlik on haakida  oma tegevus mõne juba toimuva suure muusikaüritusega,” ütles arenduskeskuse juht Marje Lohuaru, kuid lisas, et initsieeritakse ka ise kontaktüritusi, et edendada konkreetsete ettevõtete tegevust.

Tallinn Music Week täidab mitmeid eesmärke, sh  tõstab ka Eesti mainet.TMW plaanib sihtriikides ( Nt Rootsi, Poola, Venemaa) kohtumispäevi, lisaks on suund võetud ka  Soome, Läti, Leedu, UK, Hollandi ja Rootsi muusikaturule. “Iga sihtturg vajab erinevat lähenemist,” ütles Helen Sildna. Ta rõhutas, et ainult ennast müüma minnes pole tulemused nii head kui ka ise ostuvõimalust vastu pakkudes. Osades riikides on TMW oma turunduse laiendanud juba ka lõpptarbijale. Sildna nägi suurt koostöövõimalust väilsmessidel osalemises. “Ärme kasuta muusikat ainult  meelelahutuseks, püüame muusikutele ka karjäärivõimalusi leida,” rõhutas ta.

Tartu Loomemajanduskeskus

Tartu Loomemajanduskeskuses on praegu 43 ettevõtet inkubatsioonis, 20 arenduskeskuses, hallata on 5 maja ja 2 õueala. Igal aastal  tuleb 20 ettevõtet  juurde ning neis  luuakse 40 uut töökohta. Ettevõtete koondkäive on 1,6 milj eurot, millest eksport  ulatub 500000 euroni.

Tulevikusuundadeks on LMKs välja kujunenud mood ja kino. Antoniuse moeetendus läheb rahvusvahelisemaks,  zhüriisse on kutsutud eksperdid Prantsusmaalt, Poolast, Lätist, Soomest ja Rootsist. Sihiks on saada parimaks noorte moetalentide leidmise kohaks ida-Euroopas.

Pooled Tartu ja Lõuna Eesti regioonis asuvad filmiettevõtted on LMK-ga seotud, väga suurt huvi äratas 3D järeltootmise seminar. Koostööd tehakse Eesti ja Leedu filmiklastri, Eesti Filmi Instituudi ja Film in Estoniaga. Peagi saab hoo sisse Tartu filmifond ja stuudio, pilootprojektiks on “Supilinna salaselts”.

Fond toetab filmivõtete toomist Tartusse – 20 % siintehtud   kulutustest saab tootja tagasi. “Stuudio on filmiettevõtete tugi, Eestis pole hetkel veel ühtegi arvestatavat fondi ega stuudiot,” tõdes LMK juht Reigo Kuivjõgi.Peamiste sihtturgudena nähakse Peterburi, Lääne- Euroopa moeturge ja Skandinaaviat. Kaaluda võiks filmimispaikade külastusturismi arendamist.

Kirjandusvaldkond

Kirjandusvaldkonna liitude ühiseks eesmärgiks on Eesti kirjanduse väljaviimine (selleks osaletakse suurtel raamatumessidel Frankfurdis, Londonis ja Bolognas), tuuakse kirjastajaid Eestisse, et  tutvustada neile eesti kirjanikke, viiakse eesti kirjanikke välismaale esinema ning koolitatakse tõlkijaid.

Sihtriigid määravad ära messid ja sihtkeeled.  Kirjandusvaldkonna töö eesti kirjanike heaks aitab kaasa ka eesti filmi levikule.

Eesti Teatriagentuur

Eesti teatri tutvustamiseks on loodud ühine brand Draamamaa, mille alt valmistatakse turundusmaterjale ja koondatakse info ühisele veebilehele.  Draamamaa on kokku pannud ka ekspertide võrgustiku, kes nõustavad, mida võiks eesti teatrist välismaale viia.  Eesti Teatriagentuur viib etendusi välja, korraldab nende tõlkimise ja levitamise ja toob Eestisse ka eksperte.  Oluliseks sündmuseks on kujunenud  fesitivalide ja produtsentide  showcase nädalavahetus, kust nii mõnigi  etendus  või lavastaja on tuule tiibadesse saanud. Sihtriigid valib Eesti Teatriagentuur selle järgi, kus juba eesti teatrit teatakse: Venemaa, Soome, Saksamaa, peagi  lisanduvad Tsehhi ja Rootsi. Ka teatrivaldkonnas on kõige olulisem kvaliteetne kontaktide võrgustik.  Järgmine suurem teatrifestival, kus osaletakse, toimub Tamperes.

Loov Eesti

Loov Eestil on head kogemused meie loomemajanduse arenduskeskuste ja inkubaatorite esindajate õppevisiitide organiseerimisest koostöös välisaatkondade ja Eesti esindajatega sihtriigis ja seda tegevusliini on plaanis ka jätkata. Tänu kohapealsele heale ettevalmistusele kohtuti Prantsusmaa õppevisiidil just ainult õigete inimestega ning sellest oli koostöö algatamisel palju kasu. Praegu uurib Loov Eesti Nantes’is toimuvatel Eesti kultuuripäevadel osalemise võimalusi.

Loov Eesti valmistub novembris Taanis toimuvale rahvusvahelisele Creative Business Cup’ile   saatma Eestit esindama lausa mitu loomeettevõtjat, selleks kuulutatakse lähiajal välja konkurss. Eesti loomemajanduse tutvustamiseks on plaanis välja anda trükis Creative Economy in Estonia, vol2 – seda saab ühisüritustel Eesti tutvustamiseks jagada.  Oma parimaid ideid ja kontakte  pakub Loov Eesti ka 2015. aasta Milano maailmanäituse EXPO korraldajatele.

Arhitektuurikeskus

“Kui seni on arhitektuuri tutvustatud pigem kultuurivõtmes, siis meie soovime sinna äri ka juurde tuua ning põimida arhitektuuri teiste valdkondadega,” rääkis Arhitektuurikeskuse juht Raul Järg. Lähiajal on kavas osaleda Moskvas arhitektuuribiennaalil, seal on plaanis ka kontaktsündmuseid. Juunis minnakse Veneetsia arhitektuuribiennaalile ja ka Nantesis püütakse arhitektuuriga esil olla. Septembris on kavas osaleda presidendi riigivisiidil Norrasse.

2015. aastaks käivad juba ettevalmistused Tallinna arhitektuuribiennaali korraldamiseks, sinna plaanitakse koondada ka arhitektuurihuvilisi välisturiste. “Arhitektuuriturism on kogu maailmas arenev suund, ka meil on siin häid võimalusi” rääkis Järg. Arhitektuurikeskuse sihtturud on Soome, Norra, UK, Venemaa. Märtsis käidi Cannes’i kinnisvaramessil Tallinna ekspositsiooni osalisena. “Milano EXPO paviljon on juba ise arhitektuurisündmus, koostööd EXPO tiimiga plaanime veelgi,“ ütles Arhitektuurikeskuse juhataja. Koostöös puidusektoriga on valmimas ka põnev näitus “Puu sünd”.

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse tegevus on suunatud Eesti kaasaegse kunsti populariseerimisele piiri taga. Selleks tuuakse tuntud galeriste Eestisse, tõstetakse meie galeriide valmisolekut välismessidel osalemiseks, korraldatakse infoüritusi nii meie kui ka välismaa kunstikogujatele ning kunstiprofessionaale hoitakse kursis uudiskirjaga. Kunstiturundus käib peamiselt otsekontaktide ja messide kaudu, eesmärgiks on võetud, et vähemalt kaks Eesti galeriid saaksid osaleda mõnel A-kategooria kunstimessil. Rahvusvahelise tasandi projektidest on ettevalmistamisel näitusekeskuse organiseerimine Noblessneri kvartalisse, infot kohalikest näitustest jagatakse mainekas ajakirjas Friis.

Disainikeskus

Kui seni pühendas Eesti Disainikeskus palju tähelepanu isetootvate disainerite toetamisele, siis nüüd võeti ette suunamuutus  ja minnakse maailma disaini rakendavate ettevõtete kaudu. “Meil pole ressursse, et isetootvaid disainereid välisturule aidata, nende projektide majanduslik mõju on ka väike,” ütles Kaire Sõmer. Tänu Disainibuldooseri projekti edulugudele on ettevõtted hakanud ise Disainikeskust üles leidma ja ka teenusedisaini vastu on huvi suurenenud.

Suunamuutus ei toimu aga päevapealt – Helsingisse, Habitare messile minekuks on ette valmistatud 7 disainerit. Plaan on osaleda ka Milano Expol.

Sügisel antakse välja Eesti Disainiauhinnad, siinkohal tehakse koostööd Eesti Disainerite Liidu ja  Disainiööga. Igal aastal antakse välja Disainikaart ja äpp, need on turistide seas populaarsed. Disainikeskus on avatud koostööks pressiga ja ootab ajakirjanikke külla, turismiarenduskeskus saab siinkohal abiks olla. 

Pärnu loomemajanduskeskus

Pärnu on eestvedaja huvitavas kogu Lääne-Eestit hõlmavas tootearendusprojektis, mille abil valmivad koostöös turismisektoriga piirkondlikud meened.  Tublide ettevõtjatega tuleb Pärnu ka laulupeole. Seni on Pärnu piirkondliku arenduskeskusena enim panustanud võrgustike loomisele ja kasutamisele ning ettevõtete arengu nõustamisele, nüüd aga on hulk noori hakkajaid loomeettevõtjaid Rüütli tänavas endale pesa teinud – nii tuleb ilmselt hakata mõtlema ka inkubatsiooniteenuste pakkumisele.