“Eesti loome on efektiivne tööriist, mille abil Eesti mainet maailmas tõsta. Eesti loomeeksporti ei ole võimalik hüppeliselt kasvatada ilma efektiivse loomeettevõtluspoliitikata ja toetusmehhanismideta, nagu see on tavaks Põhjamaades ja mujal,” ütles TMW juht Helen Sildna.

Eesti muusikaekspordi maht võiks olla praegust potentsiaali arvestades 8,5 miljonit eurot, unistuste investeeringuks vajataks ca 400000 eurot aastas. Tema sõnul on TMW-l Eesti riigile palju pakkuda: Eesti muusika rahvusvaheliseks muutmine, välispressis Eesti maine kujundamine, välisturistide siiatoomine madalhooajal (TMW toimub märtis), Eesti rahvusvahelise tuntuse tõstmine. Nelja tegutsemisaastaga on TMWl  kujunenud 1500 liikmeline muusikavaldkonna võtmetegijate kontaktibaas ning 100-liikmeline muusika ja kultuurimeedia list üle maailma – neid kontakte saaks kasutada ja muude Eestile vajalike sõnumite edastamiseks.

“TMWd Eesti välisturunduse kampaaniatesse  planeerimisfaasis kaasates oleks võimalik teha koostööd sihtturgude ja sihtgrupi osas, meelitada Eestisse noori kultuurihuvilisi, arendada välja uus potentsiaalikas ettevõtlusharu – muusikaeksport, mis toob Eestile nii ettevõtlustulu kui ka rahvusvahelist tuntust,” rääkis Sildna.

PÖFFi juht Tiina Lokk tõdes, et praegu on vähe neid, kes oskavad kultuuriüritusi majandusega ja riigi mainega seostada. “Festival on suur ja tõhus osa loomemajandusest. On üritusi, mis kasvavad välja ühe ministeeriumi haldusalast,” rääkis ta ja lisas, et filmi puhul saame rääkida lisaks maa kui võttekoha tutvustamisest. “See on Eestis absoluutselt kasutamata,”ütles ta.

Maailma 4000 filmifestivali TOP 50 hulka  kuuluva PÖFFi rahastamine on hektiline, aastas kirjutatakse ca  65 taotlust. Ebastabiilse rahastusmudeli tõttu ei saa ei PÖFF ega ka TMW aastaringselt töötajatele palka maksta. “On ammu aeg kaardistada Eestile olulisemad maineüritused. Meil on oht kaotada kättevõidetud rahvusvaheline maine, kui rahastamine ei muutu stabiilsemaks,” tõdes Lokk.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Tea Danilovi sõnul on  võimalus vastastikku kasulikuks koostööks kindlasti olemas. “Pikaajalise rahastuse puudumine on üldine problem, mis seostub struktuurfondidega. Järgmisel eelarveperioodil püüame seda paremini korraldada,” kinnitas ta. “Eesti kultuuril on suur osa Eesti turismi arendamisel, selles ei kahtle keegi,” kinnitas  Kultuuriministeeriumi arendus- ja personaliosakonna juhataja Jorma Sarv. Ka Kaire Jürgenson, Välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna kultuuribüroo direktor, tunnustas tugevaid Eesti mainet kujundavaid kultuurisündmuseid ja pakkus ministeeriumipoolset tuge välisriikidega suhtlemisel. Et probleem õhku rippuma ei jääks, lepiti kokku edasiste detailsemate kohtumiste vajalikkuses.